avatus, soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele. Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste,
Hugo Sturm Hugo Sturm 14. august 1891 Kaarepere vald 24. detsember 1979 Oli Eesti kunstnik. Sturm osales nii esimeses kui teises maailmasõjas. 1944. aastal hakkas Sturm metsavennaks, mistõttu mõisteti ta 25 aastaks vangi ja saadeti Siberisse. Hugo Sturm oli abielus lätlanna Julie-Ermiine Kigursiga, kes oli pärit jõukast Riia perekonnast. Abielust sündis 5 tütart: Evi, Juta, Lea-Tuti, Kaie ja Malle. Hugo Sturm tegeles aktiivselt kunstiga 19571978. Ta lõi hulgaliselt naivistlikus stiilis puutöid ja õlimaale. Kunstiliselt aktiivseim oli 1978. aasta, mil ta lõi 3 puutööd ja 8 õlimaali. Maalimisega tegeles Hugo Sturm 19721978, kusjuures suurim arv õlimaale üheksa valmis aastal 1976. Sturm osales ka isetegevuskunstnike näitustel Isikunäitusi pole tema töödest koostatud. Oma töödes kasutas Hugo Sturm sageli eesti rahvuseepose Kalevipoeg ning eesti kirjandusklassikute motiive, mis sümbolitena leidsid väljenduse tema kunstis.
agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W.Masing- Fr.R.Faehlmann- J.Köler- Ph.Karell- J.Leinberg-
T. Helle 1730. aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati jutukirjandust, enamikus mugandatud ja kohandatud tõlked saksa keelest. 1766-67 P. E. Wilde ja A. Hupeli ajakiri ,,Lühhike õppetus..." Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamjaolt piibli, palve- ja laulu- raamatutest. 18 sajandi esimesel poolel hakkas levima eestikeelne ilmalik kirjandus. Taolise kirjanduse iseloomulik esindaja on Arveliuse "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", kus naivistlikus toonis õhutati kuulekust mõisnikule. Raamat ja selle tegelased muutusid talurahva pilkealusteks. 4
See aga ei sobi eriti meie tänapäeva, sest väga raske on leida neid tõeliselt süütuid maailmanägijaid, keda ümbritsev eriti mõjutada pole suutnud. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Seega oli naivism nähtusena olemas juba enne omaette kunstivooluks saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur, sealjuures esineb märk ainuvõimaliku reaalsusena. Sellest tuleneb ka näiteks lokaaltoonide kasutamine. 1933. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. Naivistlikku kunsti hakati väärtustama ja seda avalikkusele esitama ka teistes maades. Rahvusvaheliselt said kõige kuulsamateks naivistideks horvaat Ivan Generalic ja grusiinlane Niko Pirosmanasvili. Ivan Generalic
5 NAIVISM Naivistlik kunst on isikuline kunst. Naivistide looming on seotud nii rahvakunsti, laste-joonistuste kui ka professionaalse kunstiga. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaal-toonide kasutamine. Naivistlik kunst läheb tagasi esemete alguse juurde, vabastades teadvuse kõrgete ideede pealetungist. Naivist kujutab asju ja nähtusi oma isiklikust elust või ümbrusest ning ei tunneta sealjuures oma võimete ja võimaluste piire. Täidetuna isiklikust ettekujutusest, julgeb naivist pöörduda kõige keerulisemate teemade poole