Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ...........................................................
Meeste uhkuseks olid ülespoole keeratud otstega vuntsid ja lühike lõuahabe. 6 Peakatetest oli levinuim pehme laiaääreline kübar, mida kaunistati jaanalinnusulgedega, aga ka lintide ja vääriskividega. Lisanditena kanti kindaid ja mõõgarihma ehk särpi. See seoti diagonaalis üle parema õla kuue peale nii et oli mugav parema käega vasakult puusalt mõõka haarata. Naisterõivastus Inglismaal püsis Hispaania õukonnamood 17. saj. keskpaigani. Põhjuseks oli see, et oma eluajal keelas kuninganna Elisabeth kõigil teistel kanda endaga sarnaseid rõivaid. Seetõttu levis prantsusepärane mood Inglismaal alles pärast kuninganna surma. Moes oli lopsakate kehavormidega suur naine. Arvatakse, et selline mood oli tingitud viljakuseihalusest sõja ajal, mil palju mehi sai surma. Prantsusmaal kanti eraldi seelikut ja pihikut või seelikut ja kleiti. Need olid sageli
Püksid olid pikad riidest sukad, mis kinnitati paeltega vöö külge. 9-14.saj. muutus aristokraatide ja rikaste linnakodanike rõivastus aina jäigemaks ja siluett sambataoliseks. Inimkeha oli vaid aluseks, millel demonstreeriti suurepäraste kangaste ilu. Sageli olid rõivastele tikitud vääriskivid. Rõivastus oli inimese ümber kui kingituspakend. Peakatted olid laialt levinud. Need olid terava tipuga või ümara põhjaga kitsa servaga mütsid. Naisterõivastus oli meesterõivastusega üsna sarnane, seda mõjutas ristiusu kiriku õpetus. Naise rõivastus pidi olema talle kauniks vutlariks ja samal ajal looma ettekujutuse naise ebamaisest ilust, mis väljendus näojoonte omapärases harmoonias. Naised kandsid alusrõivana tuunikat, selle peal stoolat, ülerõivana paludamentumit, pallat või paenulat ning peakatet. Peakattena kandsid naised polsterdatud rulli ja looriga mütsi. ROMAANI STIIL
valitsejale, kust ta jälgib jumalateenistust. Läänekirikus pole valitseja jumala asemik maa peal. Kirikud paksude müüridega, aknad kitsad. Kirikuseintele maaliti freskod, tehti mosaiike. Piibli sisu seletas see kirjaoskamatutele. Kirja tuleb väiketäht. On teada kaunid köited. Tähtis on Ada käsikiri. Kasutatakse palju reljeefi. Seisustevaheline riietus ilmub. Hierarhia tipus oli kuningas, riietus pidi pidulikel puhkudel ulatuma maani. Sümbolid tulevad. Aadlikud kandsid pükse, kuube. Naisterõivastus koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist, selle all kanti särki. Keha pidi kaetud olema. Naiste rõivastuse juurde kuulub ka peakate. Talupoegadel oli lubatud hall ja must värv. krüpt Romaani stiil Kirikuehituses ladina rist põhiplaanis. Koori ruum on kirkus alati kõrgem. Romaani stiil on esimene ühtne stiil, millele on antud nimi. 10.-12. sajandil Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas
annaabi.ee 
