algeid, ujumist, jahipidamist, malemängu ja värsi sepitsemist. Last ei tohtinud hellitada, sageli asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Peaasi, lapsele sisendati maast- madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus heerold turniiri juht, vapinduse asjatundja Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored
Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, õpetati hobuseid tundma ja armastama, ratsutamise ja vehklemise algeid jms. Last ei tohtinud hellitada,sageli asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused. Poisid pidid jooksma, hüppama, ronima, vallutama mängukindlusi. Et arendada poiste lihaseid, lasti neil loopida raskeid kive, nad pidid ujuma pikki distantse, heitma oda, laskma vibust ja omavahel maadlema. Need pidevad harjutused pidid andma aluse rüütli põhioskustele ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele. Säärased treeningud jäidki
163-164. 4 sageli seati laps olukorda, millest pääsemine nõudis julgust ja osavust. Vanemad jutustasid lapsele kangelastest ja rüütlitest, kes pidid poisile eeskujuks olema. Juba maast madalast peale sisendati lapsele rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikuse põhimõtteid, millel rüütliks olemine suuresti tugines.4 Kui poiss oli saanud 7aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised- ja relvaharjutused. Poisid pidid jooksma, hüppama, ronima, vallutama mängukindlusi. Arendamaks poiste lihaseid lasti neil loopida raskeid kive, nad pidid ujuma pikki distantse, heitma oda, laskma vibust ja omavahel maadlema. Need harjutused lõid aluse rüütli põhioskustele – ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele.5 Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama
Kuni 7 aastani kasvas laps isakodus ja ema hoole all. Teda õpetati tundma relvade (puust) käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama. Last ei tohtinud hellitada. Talle sisendati maast-madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Kasvatajad ja järelvaatajad olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Rüütliks saamise soov oli kasvatav ja distsiplineeriv stiimul. Rüütlikommete hulka kuulusid mitmesugused tõotused või pühalikud vanded. Rüütel, kes oli rikkunud vannet, kandis karistus. Võidi ära võtta vapimärgid. Kõige rängem karistus oli avalik rüütliõigustest ilmajätmine. Ühiskonna naisi kasvatati halastuse, ülluse, aususe, seisusliku uhkuse ja mehisuse vaimus.
Sellest tulenes ka pidev rüütlikuulsuse taotlemine ning kangelaste austamine. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isa-kodus ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väiksed puust relvad. Lapsele sisendati maast madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud rüütli, aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust, kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Kui paazil olid kõik pere- mehega seotud ülesanded täidetud, pidi ta minema naistepoolele ja olema seal perenaise käsu-tuses
Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isa-kodus ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väiksed puust relvad. Lapsele sisendati maast madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud rüütli, aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust, kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Kui paazil olid kõik pere- mehega seotud ülesanded täidetud, pidi ta minema naistepoolele ja olema seal perenaise käsu-tuses
annaabi.ee 
