võrdle ooperit ja operetti, Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine
vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsiline laul, eeslaulja + koor (koor teeb tasutahääli, mitte ei korda eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest. · Karske neiu- 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem, iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb, siis aeglustus ja lõpus laulab koor. · Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist · Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab). Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune. · Epigraaf II- sünge, salapärane, kaval · Mehetapja- üks naissolist, vahepeal väga kisendav. Räägib, et naine tapab koduloomi, hiljem ka mehe, temast saab verevalaja, teose lõpus soovib naine hingearmu. · Epigraaf III- Räägib sellest, et neiud/naised ei tea, mis neist saab, kellega neil ennast
alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad orkestrinumbrid. Varem oli muusi-ka ainult tantsude sateks. 6. Vaatus (vaheaegadega eraldatud) - piltideks - stseenideks ehk numbriteks (lühikesed situat-sioonid).
Haritlaste ring, mida nimetati Camerata. Hakkasid uurima Vana-Kreekaluulet ja draamat .Vincenzo Galilei oli esimene, kes püüdis luua ooperi sarnast asja.Vana-Kreeka tekstile muusika kirjutamine.Sõna ühendamine muusikaga +vaatemäng + kunst. Siit sündis ka ooperi idee. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini. *Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne",mida etendati 1597a Firenzes. bel canto-ilus laul,laulustiil,mis kujunes itaalias. Primadonna-esimene naine, tähtsaim naissolist. Kastraat- kohitsetud mees opera seria- tõsine ooper opera buffa- koomiline ooper intermeedium- vahemäng Afektiõpetus- ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist. Mõjud: tunnete väljendamine kunstis sai väga tähtsaks. Monoodia- stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias. Ooperi kujunemine-lavateos,mis ühendab endas muusika,näitemängu,kujutava kunsti ,sõnakunsti,luule,proosa,arhitektuuri. Tunnused-orkestri saade,solistide olulisus, kaunistused,koori ja orkestri numbrid
tra d its io o n o n Ja a p a ni ke is e rlikus õ uko nna s kä ib e l tä nini. Ja a p a ni te a te r · O n m uus ika g a vä g a tih e d a lt s e o tud · Omanäolised traditsioonid ulatuvad templi ja kloostrirituaalidesse · Igal teatritüübil on kindlad reeglid, kostüümide, maskide ja rekvisiitide kasutamise kord, tegelaskujud ja sümboolika Kabukiteater · Kujunes välja 16. saj · Koosnes algselt vaid tantsudest, mida naissolist esitas pillimängu saatel · 18. saj on näitlejateks ainult mehed · Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad muusikud Noteater See on samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiimilaadsel tantsul ja muusikal. Näitlejad kannavad puust maske. Kostüüm jätab paljad jalad, mille liigutused on eriti tähendusrikkad, andes edasi erinevaid emotsioone. Näitlejad liiguvad vähe.
aastatuhande lõpul. Eesti keele tõlkes elegantne, õige muusika. Siiani Jaapani keisrlikus õukonnas kasutusel. Jaapani teater- väga tihedalt seotud Jaapani muusikaga. Selle omapärased traditsioonid ulatuvad templi- ja kloostrirituaalidesse. Igal teatritüübil on kindlad reeglid, kostüümide, maskide ja rekvisiitode kasutamise kord, tegelas kujud ja sümboolika Kabukiteater- kujunes välja 16. sajandil linnakodanike meelelahutuseks. Esialgu koosnes ainult tantsudest, mida esitas naissolist laulude ja pillimängu saatel. 18.Sajandil mängisid seda ainult mehed. Näitlejad ise ei laula,selleks etendust saatvad muusikud. Kesta mitu tundi, publik võib lahkuda ja tagasi tulla, millal soovib. Plaksutatakse, naerdakse ja hõigatakse. No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid, igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab
jätkas vaid üks solistidest, veidi aja pärast liitus teine ning toimus rollide vahetus. Vahepeal katkestas mängu ka pill, kuid jätkas samuti veidi aja pärast taas mängu. Samuti laulsid solistid vahepeal kaanonis ning minu harjumatu kõrvale märkamatult muutus see ühtäkki unisooniks ja vastupidi, mis tegi loo jälgimise eriti huvitavaks. Samuti meeldis mulle 7. laul - Hayne van Ghizeghem'i "De tous biens plaine, e. Mu väljavalitu on õnnistatud kõigi hüvedega". Seda esitas naissolist (sopran) kahe viola de gamba saatel. See oli rahulik laul, milles, nagu teistegi lugude puhul, polnud kindlat meloodiat. Usun, et see teeb laulmise eriti raskeks, kuid see polnud ainus asi, mida loo keerukuse osas tähele panin. Tihti hoidis laulja mõnda häälikut mitme takti vältel, sellega vahepeal "mängides", põimides hingamise seejuures väga oskuslikult pillimängu vahele, mistõttu oli seda üsna raske märgata. 10. lugu - Johannes Vincenet' " Triste chi speró morendo, e
annaabi.ee 
