............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus..............................................................................8 3.2 ,,Veronika otsustab surra" sisututvustus..................................................................8 3.3 Maria enesetunnetus ja selle muutused teose jooksul..............................................9 3.4 Veronika enesetunnetus ja selle muutus teose jooksul............................................11 3
Kui Ants viimaks Jürka Põrgupõhjalt välja ajab, saab karikas täis ning kättemaks tuleb hävitav. Ometi ei anna teos vastust alguses püstitatud küsimusele, järeldus jääb lugeja teha. Tugeva tahtega kangelannad Tundub, et kirjaniku isikliku elu sündmustest on alguse saanud mõned olulised motiivid ta järgmistes teostes. Võrdlemisi varsti pärast neid Koitjärve sündmusi ilmuvad Tammsaare näidend "Juudit" (1921) ning romaan "Kõrboja peremees" (1922), mille mõlemad tugeva tahtega naispeategelased end armastatud mehele pakkumas käivad. Teatavasti läheb Tammsaare Juudit oma rahva vaenlase Olovernese leeri mitte selleks, et oma linna päästa, vaid egoistlikel ajenditel pakkumas end kuulsale väejuhile, õhutamas teda kuningaks saama ja soovist tuua ilmale kuninga poegi ja tütreid. Hõbedaste meelekohtadega Olovernes on algul Juuditi noorusest ja ilust lummatud, kuid naise auahnus ja liigne söakus muudavad ta mehele vastumeelseks. Olovernes lükkab Juuditi
Teravalt tajus mees oma missiooni kirjanikuna, ta oli küpsenud oma suurteoste kirjutamiseks, vaevalt sai miski talle tähtsam olla kui tema töö. Tugeva tahtega kangelannad Tundub, et kirjaniku isikliku elu sündmustest on alguse saanud mõned olulised motiivid ta järgmistes teostes. Võrdlemisi varsti pärast neid Koitjärve sündmusi ilmuvad Tammsaare näidend "Juudit" (1921) ning romaan "Kõrboja peremees" (1922), mille mõlemad tugeva tahtega naispeategelased end armastatud mehele pakkumas käivad. Teatavasti läheb Tammsaare Juudit oma rahva vaenlase Olovernese leeri mitte selleks, et oma linna päästa, vaid egoistlikel ajenditel pakkumas end kuulsale väejuhile, õhutamas teda kuningaks saama ja soovist tuua ilmale kuninga poegi ja tütreid. Hõbedaste meelekohtadega Olovernes on algul Juuditi noorusest ja ilust lummatud, kuid naise auahnus ja liigne söakus muudavad ta mehele vastumeelseks. Olovernes lükkab Juuditi armupakkumise
Lõpuks pidi ta aga ikkagi valima, kas usaldada isa ja minna mehele tema poolt soovitatud noormehele või teha seda, mida süda ütleb. Muuseas, see isa valik võis olla lähtunud ka ambitsioonidest saada omale rikas, tark või töökas väimees. Igal juhul oli kõnealuse ajastu naistel läbi elu saatjaks mees olgu siis isa või abikaasa näol. 20 Koidula rõhutab oma näidendites, kuidas naispeategelased kannatasid traditsiooniliste "pereväärtuste" kuuleks ema ja tütar, otsustav isa, jõukas kaaslane jmt. all. Kui võrrelda neid naisi Lydia Koidula endaga, siis äratundmisrõõmu väga polnudki, sest ta ise oli juba tollases ühiskonnas suur erand, kes hindas kõrgelt vaimseid väärtusi ja julges neid järgida, vastupidiselt näidendi naistegelastele. Ainuke sarnasus nendega kirjaneitsi enda elust oli see,
Karistamist ei varjatud ka laste eest, sest nemad pidid ju teadma, kuidas peres asjad käivad. Andrese sõnade järgi pidi loomi isegi paremini kohtlema kui naisi, sest loom ei suuda iseenda eest hoolitseda. Lisaks sellele, et tuli teha rasket tööd, pidid naised olema väärt abielunaised ja pereemad. Ka meestevahelise vimma vahel seismine oli nende töö. Võimsa ürgnaiseliku loomuse mahasurumine ja meestele alistumine on olnud ajaloos Eesti talunaisi iseloomustavateks teguriteks. Tammsaare naispeategelased Krõõt ja Mari annavad Eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse oma inimlikkusega. Neist leiab tihtipeale arusaamatuks jäävat eneseohverdust, headust ja kannatlikkust, mis tihtipeale tänapäeva naistest juba kadunud on. Näis, et Vargamäel oli needus, mis muutis sealsed perenaised nukraks ja murelikuks. Töö ja inimestevaheline mõistmatus muutsid naised järjest õnnetumaks. Tammsaare teos iseloomustab Eesti talunaiste karmi elu selgelt ning on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
