Näiteks lõunas, kus orjus oli üks osa majanduse arengust. Orjad moodustasid omaette kihi, kes pidid tegelema kõigega. Ori oli inimene, kes oli teise inimese, riigi või asutuse omand, ja pidi sealseid kõrgema võimuga inimesi teenima. Orjad töötasid koduses majapidamises, see hõlmas kogu majapidamise elu, pidid karjatama loomi, koristama, süüa tegema see oli enamasti siiski naisorjade töö. Mees orjad töötasid kaubanduses, ja mäenduses, kus töötasid isegi lapseeas orjad, ja naisorjad. Mäe- ja kavendustööstuses oli ohtlik olla lastel,kuna tihti olid nad haiged, või surid tiisikusse. Siiski oli orjade põhitöö maaharimine, seal kasvatasid nad peremehele,riigile või omandile vilja, ise nad said sellest väga väikese osa. Peremehe õigusega võis ta isegi omada väikest maalapi, mis polnud just eriti suur. Orjad olid enamasti siiski neegrid, kes olid harjunud olema viletsates ilma tingimustes. Tihti peeti ka lõunariikides oksjoneid orjade peale,
olulist rolli Isegi politseivägi Vana-Kreekas koosnes orjadest Kreeka orjandus Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik Orjade ametid Orjad töötasid teenijatena nii majades, laevades, farmides kui ka töökodades, lisaks veel müüjatena ja kaevuritena Naisorjad töötasid harvem ka lapsehoidjate või kokkadena Neid orju, kes teenisid rikkamate kodudes, koheldi tihti kui peret. Võrreldes teiste orjadega oli nende elu väga hea Orjade ametid Orjade elu, kes töötasid laeva meeskonnas või kaevandustes, oli täis kannatusi ja ohte. Nende eluiga oli kurnava töö ja ohtlike tingimuste tõttu lühike. Orjade eluviis Vahel said nad ka osa võtta pere rituaalidest Neid valvas alati perenaine, kes vastutas
tumedanahalisi osta ja müüa ja nendega teha, mida hing ihaldas. Tsitaat:,,Valged on ettearvamatud. Räägivad üht ja teevad teist. Valged võtsid kõik, mis mul oli või millest ma unistasin ning purustasid ka mu südamekeeled. Maailmas pole mingit muud õnnetust peale valgete inimeste." (Laste ,,tootmine") Kuna valge peremees võis teha oma orjaga kõike, siis soovisid peremehed, et nende naisorjad saaksid hästi palju lapsi, mida peremees saaks siis kalli raha eest maha müüa. Peremehed muidugi ei mõtelnud, mida tähendab lapsest loobumine vanematele vaid neil olid silme ees rahamärgid. Ning seetõttu, et orjatar juba teadis, et ta peab oma lastest loobuma, ei soovinud seepärast oma lastega lähemalt tutvuda, sest nõnda oli lihtsam neist loobuda. Tsitaat: ,,Seal leidsid valged, et orjad pole võimelised naudingut tundma, et
poliitikat. 5 Rooma naised tegutsesid innukalt usuelus. Preestritaridest ja Vesta neitsitest peeti väga lugu. Mõned vabad Vana-Rooma naised töötasid ka õpetajatena, sekretäridena ja müüginaistena. On olemas mõned tõendid naissoost arstidest ja ka väga kummalisel moel on paar tõendit naisgladiaatoritest. Roomas oli ka naisorjasid. Naisorjad töötasid tavaliselt teenijate või talutöölistena, perenaise isikliku teenijannana ning ka majapidajannadena. Paljud Vana-Rooma naised meikisid ennast. Kuna kahvatu jume oli moes kasutati kriidipulbrit ja pliivalget, et seda saada. Põsepunaks ja huulevärviks kasutati punast ookrit ja silmi meigiti segudega, mis põhinesid söel või animoniilil. Mõned kosmeetika tooted oli mürgised. Naised kasutasid ka ehteid. Tihti kanti kõrvarõngaid, käevõrusid ja kaelakeesid
Lisaks tavalistele näitlejatele olid kasutusel ka miimid ja pantomiimid. Väga suurt rolli kandis näitleja seljas olev rüü värv ning ese mida ta käes hoidis. Need andsid publikule informatsiooni karakterite kohta. Violetne rüü tähendas, et on tegu noormehega. Kollast rüüd kandev isik kehastas naist, kuna varases rooma teatris olid kõik rollid täidetud puht mees näitlejatega, kuid teatri arenedes hakkasid naisorjad mängima laval naisi. Karakterite ilmete eest kantsid aluses hoolt maskid. Maske oli erinevaid, kuna näitlejad mänisid erinevaid rolle oli teatud osatäitjal oma rolli kerem kehastada. Ajapikku koomilised maskid muutusid groteskseteks liialdusteks. Rooma teatri kostüümid peegeldasid traditsioonilisi Kreeka pealisrõivaid. Näitljead kandsid tavaliselt pikka rüüd nimega Chiton, mille toon määras tegelase tausta ja astme. Chitoni kantsid mõlemad sood,
annaabi.ee 
