· tunti hästi taimi-loomi · inimeste arvukus kasvas · usuti hingedesse · eluiga pikenes · kaaslasi maeti ning pandi neile kaasa · paikne eluviis neile kalleid esemeid/asju · tingimused polnud kõiil võrdväärsed · esimesed joonised luul, sarvel, kivil · käsitöö · palju naisekujukesi · valmistati suuremaid kiviesemeid · sugulust arvestati naisliinipidi · savinõud · koopamaalid · riide ketramine ja kudumine · rändav eluviis · kunstis geomeetriline ornamentika Metallid · kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb ka looduses ehedal kujul · esialgu vormiti tagumise teel hiljem sulatati · hiljem tuli kasutusele pronks mis saadi kui tina ja vask sulatati kokku · vahemeremaades · u. 2500 a
· Väärtushinnangud · Soorollid Perede olevik · Familistlik - Pere, kui terviku väärtused on olulisemad kui üksikisikute omad. · Individualistlik iga pereliikme huvid ja isiksuse väärtused on esikohal. Seadused · Peeter I naised saadeti truuduse murdmise eest Siberisse. Naine peab mehele alluma, kuuletuma. Pidi tegema mehele meelehead. -1845 a naine ei tohtinud ilma mehe nõusolekuta tööle minna. Ei tohtinud mehe juurest ära minna. Naisliinipidi ei olnud pärismisõigust. Pärast Pr revolutsiooni võis naine üksi last kasvatada. Naine võis olla pärija ja lahutuse algataja. · Eesti vabariigi abieluseadus sätestati 1922. Mees ja naine on seaduse ees võrdsed. Partneri valiku teooria · Freudi teooria mees otsib ema sarnast, tütar isa sarnast. Mida sarnasem isaga/emaga, seda õnnestunum on kooselu. · Sarnasusteooria hästi sobivad ühe pere esimene ja teise pere viimane laps.
Kutsuti esimest korda kokku 1302, et toetada Philippe IV võitlust paavstiga. Esimesed generaalstaadid toetasid kuninga otsust, muud valikut neile ei jäetud. Edward III trooninõudmine. Inglismaa kuningas Edward III oli Philippe IV ilusa tütrepoeg, seetõttu oli tal õigus Prantsuse troonile. Teine troonipretendent oli Philippe Ilusa vennapoeg Philippe de Valois. Kuna Prantsusmaa troonipärimisõigus lähtus saali õigusest, siis oli naisliinipidi pärimine keelatud. Inglismaal oli naisliini pidi pärimine lubatud. Prantsuse troonile sai Philippe de Valois Saja-aastase sõja algus. Sõda algas 1337, kui Prantsusmaa hakkas toetama Sotimaad Inglismaa vastu.1340 hävitasid inglased prantslaste laevastiku. Sõja alguses kaotasid prantsuse rüütliväed mitu lahingut järjest inglise rahvavägedele. Inglise troonipärija nn. Must Prints juhtis sõjakäike Guyenne.
Kreeklastel oli naiste koht naisteruumides, roomas rohkem õigusi. Aja möödudes said rohkem õigusi. Roomas abielu oli leping, armastust peeti kohatuks abielu puhul. Emotsionaalne väljund saadi mujal, eriti orjadega läbi käies. Terrakota skulptuurid näitavad tõeliselt armastavat paari, roomlastele ja kreeklastele śokeeriv. Naised olid ühiskonnas väga tähtsad, seda näitab, et kui keegi oli etruski päritolu naisliinipidi ja see tuli välja, siis seda väga hinnati. Maecenas etruski päritolu naisliini pidi. Etruski keel Teatakse vähe, kuigi alfabeet arusaadav, on säilinud kirjalikke mälestusmärke. Keelest teatakse vähe, sest etruski keeles tuntakse liiga vähe sõnu ja grammatiline struktuur on väga nõrgalt teatud. Allikad on pealdiskirjad- kõvale materjalile kirjutatud. Kivi, metall, savi, vähemal määral puu. Tihti fragmentaalsed. Suhteliselt vaene keel füüsilistel põhjustel, sest kivisse
kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi. 1766 võttis Senat vastu otsuse, et see Norrköpingi lääniõigus kestab edasi nendele mõistaele mis Rootsi ajalgi. Norrköpingi lääniõigus- rootsis 1640 aastal vastu võetud otsus, millega seati olulise dpiiragud läänimõistae valdajatele (nt iga uue valitsejaga pidi lääniõigusi uuendama) Hakati kartma uut reduktsiooni, seekord siis venelaste poolt. Mõisamajandus- Mõisapölde harisid teolised. 18 saj kõigist mõisakoormistest moodustas