Augustiputs oli 18. 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist
ministrikogemust ning pikaajalist kogemust poliitikas. Lisaks perele on Siiri tööde ja tegemistega rahul ka fraktsioon ehk poliitiline perekond Brüsselis. Siiri Oviiri poliitikukarjäär sai alguse naisliikumisest. Eesti Naisliit taastati 1989. aastal. Laulva revolutsiooni künnisel oli Siiri Oviir üks neist, kes asus taaslooma Eesti Naisliitu. Koos Anu Laasi ja Reet Villikuga oli Siiri Oviir ka üks kolmest kaasesinaisest, kes kohe Eesti Naisliitu juhtima valiti. Eesti Naisliidu taasasutajaliige Siiri Oviir oli aastatel 1989- 1996 juhatuse liige ning on alates 1996. aastast Eesti Naisliidu esinaine. Siiri jaoks oli see huvitav ja innustav aeg. Naisliikujad aitasid välja töötada esimese asendusteenistuse seaduse, edasi tuli perekonnaseadus ja palju muudki. 1990. aastal otsustati osa võtta Ülemnõukogu valimistest, üles seatud kandidaadiks osutus ka Siiri Oviir. Kõike eeltoodut võib pidada tema poliitikukarjääri alguseks. Alates 2004
büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson. Mõlemad koolid olid omal ajal väga innovaatilised ning mõlemal majal on olemas kaardus sein, mis tekitab illusiooni nagu oleks maja ühest kohast silinder, kuid, see on siiski vaid poolik silinder maja küljes. Lenderi maja puhul on see üleni klaasist, Hariduse 8 maja puhul on piirdutud siiski lihtsalt akendega.
lõpupoole. 1930. lõpuaastail oli Eesti Vabariigis nelja erinevat tüüpi kutsekoole: põllumajanduslikud, majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud. Kutsekoolides õppijad võisid olla väga erineva eelneva haridustasemega 4-aastasest algharidusest kuni 9-klassilise reaalkoolini, ka õppeaeg erines kutsekooliti 1st kuni 4 aastani. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. Rahvusliku kõrghariduse tähtsaimaks keskuseks oli Tartu ülikool, mis avas oma uksed iseseisva Eesti Vabariigi tingimustes 1919. aastal. Kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. 1925. Aastal võeti vastu TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-,
aastal ,üks esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis v Töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumis (19311937) v Riigi Kunsttööstuskoolis (19311940) v E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis (19341940) v Tallinna 8. Keskkoolis (19401941) v Oma 35 pedagoogiaastast pühendas tulevaste lasteaiakasvatajate koolitamisele 29 aastat: E. Lenderi Lasteaednike Eraseminaris Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudis (19371940) v Nende likvideerimise järel jätkas õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Koolis (19401966) Looming q Ernesaksa laulude suurim väärtus on nende siirus. q 300 koorilauluüle poole neist meeskoorile, sest pidas seda kooriliiki parimaks. v Meelespea http://www.youtube.com/watch?v=oYiE5LhBmc q Paarkümmend soololaulu q Näidendija filmimuusika q Lastelaulud 1
algkoole ja keskkoole, rahvuskeelsed koolid olid veel venelastel ja rootslastel. Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid 4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga)
Mõned püüdsid veel asja jätkata, lennates 22. augustil Gorbatšovi juurde, et välja pressida tema toetust, kuid too nimetas neid reetureiks ja lasi Jeltsini pooldajatel nad arreteerida. Sellega oli riigipöördekatse ka läbi. 23. augustil saabus Gorbatšov Moskvasse tagasi. Võimukese oli selleks ajaks juba Jeltsini kätte nihkunud. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist
Kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium. Kutseharidus: Tööstuskoolid reorganiseeriti 4. a tööstuskoolideks, kaubanduskoolidest said kaubandus ja ärinduskkeskoolid. Olid moodustatid ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti vastu keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid õpilasi. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Merekool. 1939-1940 oli Eestis 177 kutsekooli, kus õppis 13 032 õpilast. Kõrgharidus: 1919. aastal avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Ülikoolis töötas: usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja hiljem kehakasvatuse instituut. 1925 TÜ seadus- Ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike
annaabi.ee 
