Lorienti sadam 1869 Liblikajaht 1874 Looming ja stiil · Tema enda stiil arenes märgatavalt 1880 aastatel. Näiteks maalis ta aastal 1873 pildi "Häll". · Morisot katsetas pastellvärve, akvarelle ning jätkas maastikke maalimist. Looming ja stiil · Enda hilisemas karjääris töötas ta rohkem koos Auguste Renoiriga. · Tema ning Camille Pissarro tööd olid ainukesed, mida esitleti impressionistide näitusel. · Teda peetakse üheks kõige tähtsamaks naiskunstnikuks 19.sajandil. Teravilja põld 1875 Kasutatud leheküljed · http://www.artinthepicture.com/artists/Berthe_M · http://en.wikipedia.org/wiki/Berthe_Morisot · http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/morisot/
Tallinna Ülikool Karin Luts ja "Kunstnik" koostanud: Aari Vaino juhendaja: Heie Treier Tallinn, 2011 Karin Lutsu peetakse Eesti esimeseks tunnustust pälvinud naiskunstnikuks. Valisin oma töö aineks tema teose "Kunstnik", kuna minu jaoks iseloomustab see kunstnikku ennast kõige paremini. Teos valmis 1937.aastal õlimaalis ning on praegu eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumis. Karin Lutsu loomingus on alati tähtsal kohal olnud soolise indentiteedi küsimus. Tema kooliaastatel Pallases polnud naisõpilased küll harv nähtus, aga kunstnikuna läbi luua ning endale nime teha neil ei õnnestunud. See oli ka Lutsule varakult selge.
et seal õppida ja oma silmaga näha vana- rooma ehitisi. Selles, et prantsuse maalikunstis toimusid muutused, oli olulisi teeneid Joseph Marie Vien'il (1716-1809). Hubert Robert (1733-1808) Varaklassitsismi ilmselt kõige kuulsam portretist oli Elisabeth Louise Vigée-Lebrun, keda peetakse läbi aegade andekaimaks Euroopa naiskunstnikuks. Inglise maalikunstis ei oma varaklassitsism pea mingit tähtsust, kuna üsna pea hakkas seal levima romantism ja isegi realism. Märkida võiks sotlast Gavin Hamiltoni, kuid tema ei elanud ega töötanud Louise Vigée-Lebrun ,,Marie Antoinette roosiga" mitte Inglismaal, vaid Roomas koos Winckelmanni ja Mengsiga. Sel ajal oli väga populaarne teinegi Sveitsis sündinud maalija - Angelika Kauffmann. Saksa kuulsaim klassitsist oli Jakob Asmus Carstens (1754-1798)
ajastut arvestades on seesugune stseen t�lgendatav ka kui n�ide ebav�rdsest v�itlusest paralleelina inimeste maailmas, kus kaks j�uliselt �lekaalukat tegelast on �he kallal, viidates kiskja loomuse paratamatule tegelikkusele, kuid samas ka liigsele julmusele. ******* Clara Peetersi elust palju ei teata, olgugi et ta oli esimene dokumenteeritud naissoost kunstnik, nat��rmortide maalija, keda on peetud andekaimaks ja enim tunnustust p�lvivaks 17. sajandi naiskunstnikuks maailmas. Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade kunstipealinn, kust v�ljakasvanud kunstnikud panid r�hku maali peenele detailsusele ja hoolikale viimistlusele. Madalmaade Kunstiajaloo Instituudi hinnangul ja anal��sil m�jutas Clara Peetersi nat��rmortide maalimise stiil selliseid kunstnikke
annaabi.ee 
