Kõige rohkem palvetati ja lauldi liturgilisi hümne. Tööd tehti keksmiselt viis rundi päevas. Nunnakloostrid olid enamasti majanduslikult sõltumatud. Lisaks, rikkamatel kloostritel olid ka naisteenijad ning osades elas isegi ilmalikke naisi, kes olid nagu kliendid, kelle toodetud tuju oli vaestele kloostritele tähtis. Mõned kloostrid pidasid koole, millest saadi tulu ning mille õpilased olid ühiskonna ülemkihtidest, vaeseid lapsi nunnad ei õpetanud. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Seal oli naistel nö. oma tuba, mis andis võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Nunnad, eriti abtissid, olid sageli suured isiksused. Kloostris oli vaimsuski naiste ala, sellest annab tunnistust paljude nunnade kirjalik loome. Nagu mingad, nii kirjutasid ka nunnad põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja jpoonistasid ning kogusid
Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Nende hulgas leidus ka raamatute illustreerijaid, kuid neid ole võimalik kindlaks teha, sest töid ei signeeritud. Kloostrites oli naistel ,,oma tuba", mis andis võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites kuulasid nunnad palju ladina keelt ja õppisid selle nõndaviisi selgeks. Seetõttu oskasidki nad raamatuid kopeerida ja illustreerida. 12. Sajandi alguseks olid mitmed
Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti põlluharimise viise, käsitöid, vesiveskite ehitamist); naiskloostrites tegelteti haigete eest hoolitsemisega. Eestlaste ristiusustamist ja usundite segunemist soodustanud tegurid: . *Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. *16 saj Piiskop Kieveli eestvõttel anti välja eestikeelne katolik katekismus (usuõpetuse käsiraamat) maarahva laste ettevalmistamiseks. Luterliku õpetuse sisu: *Õndsaks saab usu ja Juamala armu kaudu, mitte kiriku ja oma tegude kaudu, sest inimene on ebatäiuslik.
Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja käsitöid, esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust. · Samas oli kloostrite roll ka negatiivne nõudsid makse ja teotööd talupoegadelt. Usupuhastus ehk reformatsioon: · Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. · Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) · 16
kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja käsitöid, esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust. · Samas oli kloostrite roll ka negatiivne nõudsid makse ja teotööd talupoegadelt. Usupuhastus ehk reformatsioon: · Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. · Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) · 16
annaabi.ee 
