HINDUISM Silver Arestov Valdur Joa Hinduismi ajalugu Tekekoht: India Tekke aeg: ~1000 aastat e.m.a Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon. Tekkinud, mitte rajatud Dogmad puuduvad Piirdub ainult Indiaga Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja ehk veedade religioon Ajalugu Muinasindia religioon: fallosekultus ja naisjumalused Aarja religioon: veedad. Jumalad päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a: seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung 1947 India iseseisvumine Ajalugu
See kõik võib olla tingitud asjaolust, et muusad ärgitasid kunstnikke armastama ning kujutama vaid kõike seda, mis on ilus ning põlgama inetut ja hirmsat. Kujutatu oli esteetiliselt nauditav, ent võis endas kätkeda ka teatud väge, mida antud sümbolitele omistati. Renessanss rehabiliteeris väärtused, mida hinnati antiikajal ning ka aines, mida kujutati, kätkes endas antiikmütoloogiale omaseid tegelasi populaarsed olid nii graatsiad kui ka Medusa. Naisjumalused võisid muuta mõtte lennukaks, ent said anda sellele ka kohutava kuju, millest tulenesid süümepiinad või viisid inimese tema otsani. Kõlab küll sovinistlikult, ent muusade, erinnüste ning sireenide omadusi võiks ülekanda ka naistele üldiselt, kuna nad mängivad me saatuses suurt rolli. 7 Kristjan Vahtla
suulise kultuuri oluline roll (kiri kirjandus) 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgament oli tehtud loomanahast, vastupidavam kui papüürus (niiskusele ja ajale, tules hävisid muidugi mõlemad, aga abi oli sellest ikka) 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Pronksiaja kultuurid (enne antiiki). Minoiline kultuur Kreetal jt Egeuse mere saartel varasem, ~2200 eKr. Olulisel kohal naised, naisjumalused, härjad. Keskus Knossoses. Ilmselt ei rääkinud üldse indoeuroopa keeli, kasutusel lineaarkiri A, ei osata tänapäeval lugeda. Minoilise kultuuri tõrjus välja Mükeene kultuur (Mandri-Kreekast). Kreeklaste jaoks n-ö "kangelaste ajastu", kus toimusid paljud müütilised sündmused (Oidipuse lugu, Trooja sõda). Protokreeka keel, kasutusel lineaarkiri B, on tänapäevaks desifreeritud.Sõjakad dooria hõimud hävitavad Mükeene kultuuri 12
Päikesele joonistati teatud pilt, mis ümbritseti põhjapõdrasarvedest ,,aiaga". Laiemalt tuntud olid veel Tuulejumal ehk Tuulemees (Piegg-olmai), kes võis tuule abil juhtida põhjapõtru teatud suunas. Koltasaamidel on olnud tuntud Tuule-ema, nimetust kasutati eriti lõunatuule kohta. Veejumala ehk Veemehe (Tsähtts-olmai) poole pöörduti jaaniööl koskede läheduses. 85 Tuntud olid veel naisjumalused Maddar-ahkku ja Wirku-Accha, keda on peetud laenulisteks tegelasteks soome mütoloogiast. Maddar-ahkku tähendas ka esiema ning see on muutunud tänapäevases keeles peamiseks tähenduseks. Wirku-Acchat austati kui jahiõnne andjat. Seidas (sieidi, ka sihtti ehk hiis) arvati elutsevat seida jumalat või koha haldjat. Seida asupaika, mäge, tundrut, saart, neeme, allika ümbrust või koobast, peeti pühaks. Pühad võisid olla ka metsasalud ja suured seidapuud (kuused, männid, pihlakad)