Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14. septembril 1524 pildirüüste märatsev rahvahulk rüüstas mitmetes kirikutes pühapilte ja kujusid. Puutumatuks jäi Niguliste kirik. · talupojad leidsid usupuhastuses mõtte - kõik on Jumala ees võrdsed Haridus ja kultuur · alates XIII sajandi keskpaigast katoliku kiriku juures toomkoolid ja
teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted:
Siinsete pühapaikades käis inimesi teistest maadestki. Eestist pärit palverännakuid külastasid ka Euroopa pühamuid. Kloostrid olid oma suurte maavaldustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Nad nõudsid eestlatelt makse ja tegu oma majapidamisest, kuid etendasid siiski ka positiivset osa. Kloostrite kaudu jõudis meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti ka paremaid põlluhatimise viise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimsed vesiveskid Eestis olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud tegelesid epideemiate korral ja ka muidu inimeste ravimisega. Johannes IV Kieveli vapp Dominiiklaste klooster Kokkuvõte 31. oktoobrit 1517 peetakse usupuhastuse sünnipäevaks. Sel päeval, kõigi pühakutepäeva laupäeval, naelutas Martin Luther (1483-1546) Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis
frantsisklaste ordu oli jaotatud provintsideks ja selle ees seisis kindral. Omaette tiiva moodustasid spirituaalid range vaesuse nõudjad. See viis kiriku kui sellise kriitikale kõigest peaksid loobuma kõik inimesed, selleks et saavutada lunastust 14. saj alguses suruti spirituaalide liikumine ka jõuga maha. Selle juhtide hukkamise taga poliitilised motiivid nad oli paavsti vastu. Populaarseks vaidlusteemaks oli, kas apostlitel oli omand. Nagu vanadel ordudel, olid ka kerjusordudel naisharud frantsisklastel Püha Clara järgi klarissid. Lisaks sellele ordude juures tertsiaalid kolmandad ordud: ilmikute kogukonnad, kes pühenduvad vagadusharjutustele, ühisele kasulikule tööle ja palvetele, aga pole mungad võimalik realiseerida lihtrahva usualaseid püüdlusi ja lunastusesoove. 1346 loodi Vadstena kloosti põhjal birgitiinide ordu, mis ühendas nii mehi kui naisi. Palju kloostrid rajati ka väljaspoole Rootsit nt Piritale. Kõik birgitiinide