klassiühiskonna likvideerimine). Sotsiaalfeminism näeb naiste allasurutuse peamiste põhjustena lisaks patriarhaalsusele ka klassisüsteemi. Lahendusena näevad nad ühiskondlike institutsioonide muutusi. Kultuurfeminismi eesmärgiks on luua eraldiseisev naiskultuur, mille iseloomustuseks oleksid feministlikud rituaalid, sümbolid ja uus keel. Poststrukturaalne feminism toob esiele, et naisel pole võimalik põgeneda ei „naiseksolemise“ eest ega ka piirangute eest, mida ühiskond naistele seab, seega on nad keskendunud individuaalsetele lahendustele- naine peab olukorra parandamiseks murdma end ise läbi sotsiaalsetest kitsendustest. Essentsialistlik feminism kõrvutab poliitilise võrdsuse ja hariduse omandamise juurde ka võrdväärselt naiselikud arusaamad ja õigused. Selle suuna esindajaks võib pidada psühholoogi Carol Cilligani, kes oma teoses ,,Teisel häälel,, ütleb, et naiselik vaatenurk
kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis? Millist reaalsuse representatsiooni kirjandusklassika meile pakub? Kelle vaatepunkti neis teostes edastatakse? Milliseid naiseksolemise kuvandeid need teosed pakuvad? Milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika? Kuidas on need sooliselt markeeritud? Kus on naisautorid? Kas naised kirjutavad teisiti kui mehed? Kas erinevate naiskirjanike teosed erinevad üksteisest? Mille poolest? (näit. erinevad traditsioonid, kirjutamisstiilid, seksuaalne orientatsioon, , keel, iga, kultuuriline ja etniline taust, rass, klassikuuluvus, jne) Kas naiste keelekasutus erineb meeste omast? Kas naised loevad teisiti kui mehed?
kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis? Millist reaalsuse representatsiooni kirjandusklassika meile pakub? Kelle vaatepunkti neis teostes edastatakse? Milliseid naiseksolemise kuvandeid need teosed pakuvad? Milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika? Kuidas on need sooliselt markeeritud? Kus on naisautorid? Kas naised kirjutavad teisiti kui mehed? Kas erinevate naiskirjanike teosed erinevad üksteisest? Mille poolest? (näit. erinevad traditsioonid, kirjutamisstiilid, seksuaalne orientatsioon, , keel, iga, kultuuriline ja etniline taust, rass, klassikuuluvus, jne) Kas naiste keelekasutus erineb meeste omast? Kas naised loevad teisiti kui mehed?
Varblane, Reet 1996 Feministlik kusntikriitika ja kunstiajalugu Vikerkaar 11 12 /137 149 I teema Reet Varblane -Feministlik kunstikriitika ja kunstiajalugu F. kunstist ja kunstikriitikast ja-ajaloost saab rääkida vaid viimase kahekümne viie aasta jooksul. Kuid selles liikumises on siiski võimalik eristada kolme erinevat etappi: 1970. Aastate feministlik kunst ja kriitika rõhutasid naiseksolemise spetsiifilisi tingimusi ja kogemusi. 1980.aastatel püüti luua oma teooriat (poststrukturalism, psühhoanalüüs jt.) 1990.aastate algul aga seisti taas veelahkmel, sest 1970.aastate praktilised strateegiad naiste kunsti tõlgendamisel olid küll asendatud teoreetilisemate strateegiliste praktikatega, kuid kaotanud mõndagi ehedusest ja spetsiifilisusest naiskunstnikuga suhtlemisel. 1990.aastate ülesandeks saigi üheltpoolt säilitada 70
annaabi.ee 
