1492 avastati Ameerika, Luteri Reformatsioon –Uusaeg- 1 MS ja 2 MS –Lähiajalugu 5. Kuidas jaotatakse kiviaega? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum 6. Millal kujunes nüüdisinimese eelkäija? u 200 000 a tagasi 7. Millal hakkas kujunema inimene? 8. Nimeta neli üldist antropogeneesi arengutunnust? 9. Millisest kiviaja perioodist pärinevad varaseimad kunsti alged (koopamaalingud) ? Mesoliitikum 10. Kes või mis on Willendorfi Veenus? Pisike lubjakivist naisefiguur, viljakusejumalanne, esimene leitud kujuke 11. Millal kujunes kiri? 3500 eKr 12. Millal hakkasid inimesed põldu harima? ~9000 aastat eKr. Millises maailma piirkonnas ja miks just seal? Mesopotaamia tasandikul ja Araabia kõrbealasid ümbritsevate mägede vööndis, sest seal sadas vihma ja tingimused olid sobilikud. Mida muutis põlluharimine ja karjakasvatus ühiskonnas? (Sugukond, tööjaotus)
rõhutati modelli väärikust ja enesekindlust, huvitavamad ja individuaalsemad iseloomujooned jäid kõrvale. Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Lydia Koidula. Vaid mõnes portrees on autor suutnud loobuda klassitsismi külmadest ja tuimadest kaanonitest ning tunginud sügavamale modelli isiksusesse. Parim näide Ema portree. Eesti legendide ainetel loodud teostest on kuulsamad "Linda", "Vanemuine", allegooriline naisefiguur "Hämarik " ja mehefiguur "Koit" . Allegoorilistest figuuridest väärivad märkimist üliarmsad putolikud " Kevad," ja "Sügis" (veinipokaaliga)Võrreldes Adamsoniga tuimem, too on liikuvam.
3. Korintose stiil armastasid roomlased, hellenistlikul ajastul, pikem, saledam jne. Kreeka ehitusmälestised: • Apolloni tempel dooria stiilis, Korinthoses • Hera tempel dooria stiilis, Paestumis • Zeusi tempel arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril (5saj), Olümpias • Artemise dipteer joonia stiilis, Efesoses Vanakreeka skulptuur: • Arhailisest ajast alalisi meeste kujud KOURUS • Naisefiguur arhailisest ajastust KORE • Polykleitos odakandja, roomaaegne marmorkoopiad • Kettaheitja Myroni teos, tunneme ainult koopiate kaudu, originaalid pole säilinud • Kontrapost inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (TUGIJALG), teisele ta ainult nõjatub (NÕIAJALG) • Need, kes tegid skulptuure, neil oli tähtis rohkem keha hoiaku tegemine mitte nägu
nimega“meduse“ kui nad püüavad märku anda kaugustes mööduvale laevale. Rahutu ülesehitus, ärev, pingeline meeleolu – need iseloomustavad seda maali. E.Delacroix „vabadus viib rahva barrikaadidele“ – kui prantsumaal taas revolutsioonilaine veeres, siis Delacroix tähistas seda selle maaliga. Kunstnik läks ise tänavatele ja joonistas üht stseeni lõuendile. Maali tausta ta muutis, lasi fantaasial lennata. Tähtsaim on seal poolpaljas naisefiguur- mis sümboliseerib vabadust. Peale seda oli sel eriline tähtsus maailmas. Pani kompositsioonidele oma emotsioone, loobus figuuride paigutusest kihtidena. Eeskujud kompositsionides võeti renssansist. 13. W.Turner oli Inglismaa tähtsaim romantik. „Temeraire’i“ viimane sõit“ kujutab purjelaevade taandumist auriku ees“ 14. Rude „Marseljees“ asub Pariisis Tähe triumfikaarel. 15. Arhitektuuri ajaloos järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Nende
värskusest. · Loodus varustab kujutlusvõimet värske materjaliga. Lillede ja lindude eelistustes ilmnes ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised ja eriti paabulinnuvärvid. · Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele. Sagedased elusolendid juugendornamentikas olid ka ussid,koerad, kalad. Suurimaks eelistuseks oli pikkade juustega naisefiguur. Pikkade juuste kultuses väljendus erootika. Erootika oli üks olulisemaid juugendi tunnusjooni. Juukseid ülistati ni maalis, kirjanduses kui ka muusikas. -femme-fleur (lil -naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu. -femme fatale (saatuslik naine)-erutav, veidi kõhn, mustasilmne ahvatlejanna. Juugendi (Art Nouveau) -aegne graafika Prantsusmaal Prantsusmaal oli levinud graafika-alaks plakatikunst.
PALEOLIITIKUM (algus: 2,5 miljonit aastat tagasi) * algas esimeste tööriistade tekkimisega * esimesed kujutised, mida võis pidada kunstiks, tekkisid hilisemas ajajärgus ehk ~40 000 aastat tagasi * visuaalsed kujundid hakkasid tekkima seoses sümboolse mõtlemise arenemisega (nt neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid) Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine: * kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi, põtru * edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks * Altamira koobas (PõhjaHispaania, 15 000 aastat tagasi) esimene koopamaalide leid * LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi) MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu)
sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen. Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni. “Eestis on tegu haruldase leiuga, millele pole kõrvale panna midagi,” nentis Dresen. Ta loetles, et Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal. Sellist käilakuju, nagu Dirhamisse toodi, millel on ka osa täävist (laevakiilu pikendus) küljes, Eestis nähtud pole. “See on ainulaadne,” märkis Dresen. Meremuuseumi direktori sõnul tahaks ta sellist käilakuju hea meelega oma muuseumi kollektsiooni
annaabi.ee 
