tausta tundmata. Vana Testament sisaldab : seadust, Moosese raamatut, ajalooraamatuid, Joosua raamatut, Ruti raamatut, Samueli raamatut, Kuningate raamatut, Esra raamatut, Nehemja raamatut, tarkuseraamatuid, Iiobi raamatut, laule, õpetussõnu, Koguja raamatut, ülemlaulu, prohvetiraamatuid. Neli suurt prohvetit oli. Need olid Jesaja, Hesekiel, Taaniel ja Jeremija. Oli ka kaksteist väikest prohvetit. Kelleks olid : Hoosea, Obadja, Joel, Miika, Haggai, Malaki, Aamos, Joona, Nahum, Habakuk, Sefanja ja Sakarja. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma : Toora(seadus,õpetus), nebiim(prohvetid), ketubim(kirjad). Aineks on iisraellaste ja nende Jumala vahelise suhte ajalugu. Seaduskoodekseid on ka kolm : Talmud, Misna, Haskala. Lisaks on olemas ka ,,Suuline Seadus", mis sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora rakendamist. Tooras sisaldub kokku 613 juhist,
Kõrgeima taseme omandasid nende hulgas kirjaprohvetid, kellest on VT-s säilinud nende nimelised raamatud. Prohvetiraamatuid on jaotatud mitmeti. Tavaliselt on eraldi mainitud kolme suurt prohvetit: Jesejat, Jeremijat ja Hesekieli. Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Järgneb 12 prohveti raamat, mis kirjutati tavaliselt ühele kirjarullile. Sinna kuulusid Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamatut. PROHVETID RÕHUMISE JA OKUPATSIOONI AJAL Pärast Iisraeli langemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalustega, et ta okupeeritakse ja rahvas vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. 7
1. Saul 2. Taavet 3.Saalomon Seeeiolekonto 6 Prohvetid. Prohvetiteraamatuid on jaotatud mitmeti. Tavaliselt on eraldi mainitud kolme suurt prohvetit: Jesajat, Jeremaijat ja Hesekieli. Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Sinna kuulusid Hoosea,Joel,Aamos,Obadja,Joona,Miika,Nahum,Habakuk,Sefanja,Haggai,Sakarja, ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamtatut. Prohvetid rõhumise ja okupatsiooni ajal. Pärast Iisraeli lagunemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalusega, et ta okupeeritakse ja rahvas- vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. Üha enam jõudis prohvetlik mõte tõdemusele, et kui riik on vallutatud, ei saa enam templis ohverdada. Niisuguse
Dido lamento põhineb kromaatiliselt laskuva bassimotiivi kordumisel ja tähistab ühtlasi ooperi kulminatsiooni, Dido surmastseeni. Hoolimata mainitud mõjutustest on ikkagi tegemist stiiliühtse ooperiga. Imekspandav, kuidas Purcell paneb retsitatiivides kõlama inglise keele, kui tundlikult järgib ta teksti nüansse. "Dido ja Aenease" koore kuulates meenuvad inglise motetilaadsed koorilaulud anthem'id. "Dido ja Aenease" libreto pärineb näitekirjaniku ja Shakespeare'i-töötleja Nahum Tate'i sulest. Libreto aluseks on Rooma luuletaja Vergiliuse teose "Aeneis" IV laul. Vergiliuse töid tunti ja austati nii renessansi- (meenutagem Dantet!) kui ka barokiajal väga. Vergiliuse ülevale loole lisas Tate inglise laval möödapääsmatud nõiad - ükskõik, kas tõlgendada neid lihtsalt grotesksete fantaasiategelastena või hoopis poliitiliste vaenlastena. Erandlik on ooperi lõpp: