Pärt ja Karina leiavad maja juurest laiba ning majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ning kes magas oma enda uriini sees. 10.Pärt läheb abi otsima. Kuhu ta satub ja mis temaga juhtub? Abi otsides pärt sattus villase kus oli 12 meest ta sai aru ,et need on pätid ja võttis taskunoa välja tänu selle abile ta põgenes aknast välja aga joostes ta saadi ikkagi kätte kus ta peksti oimetuks. 11.Mille leidis Karina keldrist? Karina leidis keldrist tema sarnase musta nahkkoti kus olid sees hunnik raha. 12.Kes oli Marius ja mis temaga juhtus? Marius oli sama ratastoolis mees kes oli antiikvariaadi poes, kui ta oli kääbuse talus ja ilma ratastoolita siis ta oli hea ja abivalmis aga kui nad olid suvekodus siis ta oli rahutu ja vahelduva tujuga.Kui tal oli kuradi käsiraamatu viimase peatükis pidi ta katuselt alla hüppa ,et lennata siis ta hüppaski aga suri. 13.Mille järgi tundis Karina Mariuse ära?
võtsid talt koti ära. Nad arvasid, et selles on narkomaanide kadunud raha. Karina hoidis last. Sinna tuli Marius, sportlik noormees, kes tahtis juua. Laip oli kadunud ja Marius jättis ta üksi. Ta valetas, et pole telefoni kaasas. Pärt oli röövlite käes. Hommikul oli Pärt maja ukse taga, toitu kaasas. Lapse nimi oli Aap, seda ütles ta ise ja pidas tüdrukut oma emaks. Pärt ütles, et röövlid peksid teda ja võtsid koti ära. Karina läks keldrisse toitu otsima ning leidis oma musta nahkkoti. See oli täis raha! Varsti tuli Marius musta autoga. Selgus, et see on Kääbuse talu, kuna seal elas enne kääbusekasvu mees. Marius võttis ta koos lapsega peale ja nad sõitsid ära. Auto oli sama mis röövlitel- Ford Mondeo. Pärt ei läinud kaasa, sest tundis ära röövlite auto. Marius viis ta ühte suvilasse, mis oli justkui paradiisis järve kaldal, ja käis ise pidevalt ära. Majas oli veel keegi Eero ja vannitoas naiste aluspüksid. Marius oli rahutu ja vahelduva tujuga
Leemeti ja tema sõprus hävib. Johannes- külavanem, kes kutsub kõiki külla elama, rasket tööd rabama ning jumalat ja raudmehi pimesi uskuma ning kummardama. Magdaleena- külavanaema tütar, kes suurena võtab Leemeti enda meheks ja lapse isaks. Ta tahab, et Leemet õpetaks tema pojale ussisõnu. Ta arvab, et Leemet on näinud haldjaid ja käib libahunti jooksmas. Ta tahab tundma õppida teistsugust, metsarahva elu. Meeme- mees, kes oli Põhja Konna valvur ja kinkis Leemetile nahkkoti koos sõrmusega. Ta lööb maha raudmehi ja munki, kellelt varastab veini. Andreas ja Jaakop- noormehed, tüüpilised rumalad külanoormehed, Pärtli sõbrad. Sisukokkuvõte peatükkide kaupa 1.peatükk Leemet on vana ja ainuke inimene metsas. Ta oskab ussisõnu ja tapab loomi, kes on need unustanud. Ta põlgab neid ja tapab kättemaksuks. Kui ta noor oli, siis ei tapetud ühtki looma muuks kui toiduks. Ta alustab meenutusi.
meeldi.Sõdivad sellepärast pidevalt. Tuuletark juhtab nad teise tuppa,kus on erinevaid köisi.Iga köis on üks tuul.Möiras jutustab milliseid tuuli on tema ja ta esivanemad püüdnud.Nüüd on nagunii kõik läbi,vaades oma poega. Külalistele ananb ta mitmekorde nahkkoti sees oleva tuule,sest tull olevat kaval.Tahab ära lennata. Taaniel laulab ja häirib nii naabrimeest,kes tegi lõunauninakut.Naabrimehe tütar läinu nunnaks,isa ei luba teda koju tagasi-lits selline,jumala armuke. Tagasi saarel näevad noored Tambeti paati,noorte pole hirmudeks põhjust sest
võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja
annaabi.ee 
