Kirvevars Õpilane: Juhendaja: Lihula 2012 Kirvevars Ajalugu Varrega kirved võeti kasutusele umbes 6000 aastat eKr enne seda olid pihukirved. Siis olid kirved silmata ning selle asemel oli kirvelaba varre külge kiilutud või seotud naharibadega. Silmaga kirved tulid umbes 2 aastat eKr. Materjal Kirvevarsi tehakse saarepuust. Tänapäeval ka hikkoripuust, plastikust ja metallist. Mõõdud ja kujud Üldotstarbeliste kirvestevarred on 350mm pikad puusepa kirvevars on 500mm pikk ja raiumis kirvevars aha kuni 800mm pikk. Kirve silma ava tavaline mõõt on 50x20mm. Kirvevarsi tehakse sirge (pilt 1.) ja kõvera (pilt 2.) löikega. Varre efekt Varre efekt seisneb selles et, mida pikem vars seda tugevam on jõud, mis tekib pihta lüües.
tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid
tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid
külge. See tegi ka küttimise turvalisemaks ja lihtsamaks, kuna nüüd võis looma tabada eemalt lüües või visates (kivikirves, kiviotsaga oda). Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju, et see paremini täidaks oma eesmärki. Nii valmistati teravaks raiutud kividest kirveid, odaotsi, mida kinnitas loomasooltega või naharibadega puu külge. Kui hakati juba sõdasid pidama, pidi ka hakkama rohkem tähelepanu pöörama relvadele, neid täiustama ja tõhusamateks muutma. Oda täitis oma ülesannet väga hästi. (Järgnev jutt tuleb juba 12 sajandist, kui Eestis oli ka kõik see olemas). Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist. Olid olemas torke- ja viskeodad. Torkeoda oli massiivsem ja suurem kui viskeoda, lähedalt heidetuna
mis hiljem pälvis suurt populaarsust terves riigis. Umbes 13. sajandi paiku hakati mängu nimetama ‘’jeu de paume’’ ehk peopesa mäng. 14. sajandil võeti kasutusele erilised kindad ja veel umbes sajand hiljem löögivahendid, mida nimetati ‘’paume raquetiks’’ ehk peopesa reketiks. Need kujutasid endast puust raami ning sellesse oli tõmmatud pärgamendi tükid, mis hiljem asendus pingutatud nööridega või naharibadega. Mängijate vahele oli tõmmatud nöör ja palli löödi käega üle selle (Põldmäe, Ulman 2013: 5). Esimesed reeglid anti välja 1590. aastal. 16. Sajandil levis algeline tennisemäng Hispaaniasse, Hollandisse, Belgiasse, Šveitsi ja Rootsi ja Inglismaale. 17-18 sajandil aga tennise areng seiskus seoses Napoleoni sõdade ja Prantsuse revolutsiooni tõttu, kuid reketeid siiski minema ei visatud. Uus tõus toimus Inglismaal 1859. aastal kui peeti tennisematš mitme ülikooli võistkonna vahel
Nähes bussi, jooksis punasega üle tee keeravale autole ette Jooksis punasega üle Vilde tee ja kukkus vastu sõiduautot, mis pööras Mustamäe teelt Vilde teele. Autolöögist kukkus (istus) maha, siis tõusis kohe püsti ja jooksis edasi. Bussi ja auto kokkupõrge – bussi pidurdamise ajal laps kukkus. Laps jäi auto alla, vasaku sääre alumises kolmandikus lahtine luumurd, labajalg naharibadega jala küljes, patoloogiline liikuvus ka reie piirkonnas; kuidas juhtus – ei mäleta. Trennis, spordisaalis ja koolikoridoris jooksid ja põrkasid peadpidi kokku. Batuudil hüpates nikastas jalga. Sai palliga vastu nägu. Kehalise kasvatuse tunnis tegi saltot ja kukkus selili. Patsient oli koolis, kaasõpilane lükkas teda ja ta kukkus selja peale. Sai jalaga alakõhtu, tekkis veritsus.
annaabi.ee 
