Vöötohatise epidemioloogia Eakad Immunosupressioon (HIV/AIDS, leukeemia, lülfoom, kemoteraapia) Täiesti tervetel noortel Soodusteguriteks traumad, UVK, kiiritusravi Saksamaal levimus 22:10000 > 70 a 65:10000 Läbipõdemisel haigus ei kordu Kliiniline pilt Eakatel algab valu ja põletustundega kahjustunud närvi alal 1248 h hiljem lööbimine Lastel ja noortel valu harva Lööve ühepoolne, konkreetset nahapiirkonda innerveeriva närvi alale Vähene kehatemp tõus, regionaalsete LS turse ja valulikkus Nekrootiline ja sekundaarne vorm paranevad armistumisega Sakraal ja perineaalnärvide kahjustuse korral kõhukinnisus, uriinipeetus, pseudoiileus Haaratus torakaalnärvid 53% tservikaalsed harud 20% n ophthalmicus 15% lumbosakraalsed närvid 11% Spetsiifline närvihaaratus N. ophthalmicus lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse
II Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni ning nad kulgevad ilma sünapsideta talamuseni. III Silmaliigutajanärv IV Plokinärv V Kolmiknärv on põhiliselt sensoorne närv. Ta on kõige jämedam kraniaalnärv. Ülemine haru, silmanärv innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga. Keskne haru, ülalõuanärv, innerveerib ülalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. Alumine haru, alalõuanärv, innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. VI Eemaldajanärv VII Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. VIII Esiku-teonärv on aferentne närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid;
Liigutab kõiki (va kahe) silmamuna liigutavat lihast silmakoopas. IV Plokinärv (M) Innerveerib ülemist põikilihast silmamunas V Kolmiknärv (MS) – peamiselt näo sensoorne närv, kõige jämedam kraniaalnärv ja kolmeharuline. - silmanärv – ülemine haru Innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga - ülalõuanärv – keskmine haru Innerveerib ülalõuga koos hammaste ja kõrvalurgetega ning vastavat nahapiirkonda - alalõuanärv – alumine haru Innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda, närvis on ka mälumislihaseid innerveerivaid motoorseid kiude. Kolmiknärvi neuralgia korral esineb ägedaid intensiivseid valuhooge ühe või mitme kolmiknärvi haru piirkonnas. VI Eemaldajanärv (M) Innerveerib silmamuna külgmist sirglihast. VII Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid
kesknärvisüsteemis või selle vahetusläheduses nagu seljajajust väljaspool spinaalganglionites. Autonoomsete neuronite soomaosi on ka organites erilistes autonoomsetes ganglionites. DERMATOOMID Varases arengustaadiumis on loode moodustunud järjestikustest segmentidest nagu vihmauss. Kesknärvisüsteem on sel perioodil torusatnane neuraaltoru, millest igasse segmenti kasvab üks paar spinaalnärve. Ka täiskasvanul innerveerib iga spinaalnärv vastavat nahapiirkonda, dermatoomi ja neid lihaseid, mis algselt kuulusid sellesse segmenti. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM ·reguleerib ja koordineerib siseelunditetalitlust. Ei allu tahtele. ·Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsednärvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseidja näärmeid. ·Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed(sensoorsed) signaalid vallandavad nn vistseraalsedrefleksid. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM