Kõige meelsamini otsivad nad hea nähtavusega kohti, et oleks võimalik märgata oma võistlejaid ning üle lendavaid emaslinde. Pesas on harilikult 6-9 muna. Umbes 3,5 nädala möödudes kooruvad munadest pojad. Nad lahkuvad pesast peaaegu kohe, ent lendama õpivad alles 10 päeva pärast. LUMEPÜÜ ISELOOMULIKUD OMADUSED Suvesulestik: Maskeeriv, hallikaspruuni värvi ülapoolega. Keha alapool on aastaringselt valge. Isaslinnul on hästi näha nn. "roosi" punast nahakurdu silmade kohal. Talisulestik: Üleni valge, vaid saba servad jäävad mustaks, isaslinnul kulgeb noka otsast silmani must vöö. Talvel kaitsevad tihedad suled külma eest ning maskeerivad. Jalalabad: Suured ja sulgedega kaetud, lumel jaotavad linnu keharaskuse suuremale pinnale ja hoiavad ära lumme vajumise. Suled aitavad ka temperatuuri hoidmisel. Munad: Üsna suured, tumekollast värvi, tihedalt tumedate laikudega kaetud.
Ta haarab saagi hammaste ja eesjalgadega vee all, surub selle vastu rinda ja kerkib pinnale. Veepinnal keerab kalaan end selili ja asetab saagi nahavoltide vahele. Merisiilikutel murrab ta käppade ja hammaste abil okkad ära, närib rüü katki ja sööb pehmed koed ära. California kalaanid kasutavad limuste kodade avamiseks ning krabide ja merisiilikute purustamiseks kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul asuvasse nahakurdu ja kolgib saaki vastu seda, kuni selle koda või rüü puruneb. Vahel kasutab kalaan sama kivi mitu korda, hoides seda vahepeal kaenla all. Paljunemine Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on
Kaal arvatakse sinivaala olevat 150-200 tonni, see on rohkem kui 30-nel aafrika elevandil, kes on suurim tänapäeva maismaaloom. Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm. Saba lükkab keha vees edasi nagu laeva propeller. Vaal tõstab ja langetab saba suurte lihastega, mis kinnituvad selgroo üla-ja alapoolel. Uimelihased moodustavad vaala kehast kolandiku. Sinivaala värvus on tumehall, helesinise varjundiga, kirjatud helehallide laikude ja marmormustriga.
sukeldub ta 20 meetri sügavusele. Kalaan peab vee all hingamata vastu üle minuti, seejärel aga on sunnitud veepinnale uue õhuvaru järele tulema. Saarmas tassib saagi veest hammaste vahel välja, kalaan aga transpordib saaki väikeste, küünistega varustatud esikäppade vahel hoides. Ta haarab aeglaselt ujuvaid kalu ning vähilaadseid ja okasnahkseid, mida ta põhjast korjab. Kalaan kasutab kivi limuste kodade avamiseks. Ta asetab kivi rinnale nahakurdu ja kolgib sellega limuseid. Paljunemine. Kalaani innaaeg sõltub ilmastikutingimustest ning antud hooaja toiduvõimalustest. Pojad võivad sündida aastaringselt. Enamuse aastast elavad emas- ja isasloom eraldi karjades. Nad kohtuvad vaid lühikeseks ajaks innaajal. Paaritumise järel naasevad isased ,,meestekarjadesse". Emased koos poegadega elavad oma individuaalsetel lõikudel. Kalaani omapäraks on see, et nende tiinus võib väldata 6 kuni 12 kuud. Emasloom on
ja K sisekülgedel peen hk. Trulling: i-l (vähem ka e-l) R siseküljel hk, seda võib olla ka peas ja kehal, i-l tekib sabavarrele all ja ülal nahkne hari. Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks, silmad siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse muutused. Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks, kõhuogad piimvalgeks, S ja P tumenevad. Merinõel:i-l tekib sabaosa alapoolel kaka nahakurdu, mis muutuvad kinniseks haudekambriks. Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. Must mudil:uimed muutuvad mustaks. Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks. Võldas: i-l värvus muutub tumedamaks, 1. S serv võib minna oranziks.
Meeleelundid. Nahk http://www.american-hearing.org/images/ear.jpg Kõrv jaguneb kolmeks osaks: 1. V ä l i s k õ r v koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust, mille ülesandeks on helivõngete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine. Kõrvalest koosneb õhukese nahaga kaetud elastsest kõhrest. Kõrvalesta alumine osa - kõrvanibu - ei sisalda kõhre, vaid kujutab endast rasvkoega nahakurdu. Kõrvalesta välimine vaba serv on sisse pööratud ja teda nim. palistuseks. Palistuse ülemises osas võib paljudel inimestel täheldada väikest köbrukest - Darwini köbrukest. Palistusega paralleelselt kulgeb vastaspalistus. Sügav õõnsus vastaspalistuse ees on süvik, mille põhjas saab alguse välimine kuulmekäik. Süviku ees paikneb tugev kühm - kõrvalestanukk e. traagus ja selle vastu jääb vastasnukk. Nuki ja vastasnuki vahele jääb nukkidevaheline sälk.
annaabi.ee 
