juurviljad. Kartul sisaldab rohkesti energiat tärklise näol. Juurviljad sisaldavad rohkesti suhkruid ja on hästi seeduvad söödad, mille kuivaine toiteväärtus on kõrge. Lisaks söödapeedile kasutatakse ka poolsuhkrupeeti, söödakaalikat, söödanaerist. Juurvilju kasutatakse loomasöödaks siiski suhteliselt vähe, sest nende kasvatamine on töömahukas. 26. Piima teke ja väljutamine Piim tekib udaras, mis evolutsiooniliselt on välja kujunenud nahakoest. Täpsemalt toimub piimaloome piimanäärmetes, mis koosnevad piima viimajuhadest ja nende külge kinnituvatest miljonitest mikroskoopilise suurusega moodustistest ehk alveoolidest. Udar sisaldab rohkesti närvilõpmeid, mis teeb selle tundlikuks mitmetele ärritajatele. Selline tundlikkus soodustab piima väljutus ehk sõõrdumisrefleksi vallandumist. Lüpsil asendavad
lahust (kaubamärk: Condylox) või fluorouratsiili sisaldavat kreemi võib arsti korralduse kohaselt kodus manustada. Neid ravimeetodeid võib kord nädalas korrata, kuni tüükad kaovad. · Elektrokirurgiline lingektsisioon (ingl loop electrosurgical excision procedure, LEEP). Selle suguelundite tüügaste kirurgilise eemaldamise meetodi kasutamisel viib arst terava aasataolise instrumendi tüüka alt läbi ja lõikab selle nahakoest välja. · CO2-laserkirurgia. Suguelundite piirkonna suurte tüügaste täielikuks eemaldamiseks võib olla vaja laserkirurgiat. · Interferoon. Kui suguelundite tüükad ei kao pärast erinevate ravimeetodite kasutamist, võib arst katsetada interferooni süstimist tüükasse. Interferoon on aine, mida sünteesib meie organism. See aitab meie immuunsüsteemil nakkusega võidelda. Interferooni
..15 kuud Millal muretseda karja uus pull? Kui pull on mingil põhjusel karjast lahkunud (müüdud tõuloomana või lihaks, hukkunud jne); Noort pulli liiga intensiivselt ekspluateeritud; Pull liiga pikka aega karjas tekkib suguluspaaritusoht; Väiksemates karjades (kuni 40 emaslooma) tuleb pulli vahetada iga kahe aasta järel; Kui samade emasloomade baasil tahetakse ristamisega üle minna teisele tõule Piimaloome · Piim tekib udaras, mis evolutsiooniliselt on välja kujunenud nahakoest. · Looduslikes oludes peaks udar tootma piima vaid selles ulatuses, kui palju vajab toitaineid järglane esmase kiire kasvu perioodil, mil ta pole veel võimeline iseseisvalt toituma. · Piima koostis oleneb sellest, milliste keskkonnatingimustega on loom kohanenud evolutsiooni käigus. · Mida külmem on elukeskkond, seda enam peab järglasel tekkima rasvkude ja seda enam sisaldab emaslooma piim rasva.
Toornahas eristatakse kolme kihti: 1. õhukest nahaepiteeli kihti, mida nimetatakse epidermiseks ehk marrasknahaks, 2. paksemat, sidekoelist, villkarvajuuri sisaldavat kihti nimetatakse pärisnahaks ehk dermiseks (ka kuutiseks). 3. kohevalt seostunud, rasvarakke sisaldavat sidekoelist kihti nimetatakse alusnahaks ehk subkuutiseks. (K. Jaama, 1984) Ehitus Nahk on organismi pealmine kate, mis kaitseb organismi keskkonna väliste tegurite eest. Kõikide elusorganismide nahk koosneb nahakoest ja karvkattest. Karusnaha kvaliteedi hindamisel pööratakse tähelepanu karvkattele ja naha mälvapoolele. Nahk jaotatakse mõtteliselt osadeks, millest tähtsamad on pea- ja seljaosa, vähemtähtsad on pea, kael, puusade piirkond, käpad ja saba. EPIDERMIS on naha kõige pealmine, välimine kiht. See kujutab endast mitmekihilist lameepiteelkihti. Epiteelkiht kaitseb organismi vee, keemiliste ainete ja bakterite eest.
annaabi.ee 
