SA-17 September 2017 Mis on Nahk? Nahk on organ mis peamiselt kaitseb siseorganeid haiguste eest. Inimeste nahk koosneb kolmest kihist. Need kihid on: marrasnahk, pärisnahk ja alusnahk. Naha omadused Naha omadused on järgmised: Nahk on pehme, See on pooleldi läbipaistev, See on inimese suurim organ, nahka on mitut erinevat liiki ja tüüpi. Marrasnahk Marrasnahk koosneb mitmest epiteelist kihist. Marrasnahas asuvad nahale värvi andvad pigmendi rakud. Selles nahakihis uuenevad rakud pidevalt. Naha elutsükli käigus tekib kõige alumistes kihtides tüvirakkudest uued rakud, pealmistes kihtides aeglaselt rakud apoptoosi mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Välimises kihis asuvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, need meenutavad enamasti soomuseid. Pärisnahk Pärisahk koosneb enamuselt tihkest sidekoest. Selles nahakihis asuvad paljud erinevad struktuurid nagu: närvilõpmed, valutundlikud rakud, rasunäärmed, higinäärme juhad ja
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül= (6p) Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Nimeta 3 kudet mao seinas:
.................................................... 5 Soojuskiirguse poolt tekitatud nahakahjustused jagatakse kolmeks: esimese, teise ja kolmanda järgu põletushaavad. See liigitus iseloomustab, millises ulatuses ning kui sügavalt on nahk kahjustunud. Nahk koosneb kolmest kihist: epidermist, dermast ja naha aluskudedest. Erialakirjanduses on jõutud järeldusele, et põletushaavad tekivad siis, kui temperatuur nahas suureneb 9K (või 9C). Põletushaavada raskusaste sõltub sellest, millises nahakihis tõusis temperatuur 9K(Soojuskiirguse ... 2008:16). Esimese astme põletuse korral on nahk saanud kahjustada pinnapealselt, mida iseloomustab punetav kuiv nahk. Teise astme põletushaavade korral on kahjustunud epiderm, mille tagajärjel tekivad tumepunasele nahale villid. Kolmanda astme põletus kahjustab derma kihti. Põlenud kuiv nahk ei ole tundlik ning on valget, kollast või musta värvi.......5 Teise ja kolmanda astme põletushaavad võivad tekitada väga raskeid tervisekahjustusi
vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina väga tähtis. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke . Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus
Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke
Melanotsiidid asetsevad epidermise keskosas ja seal tekib pigmentatsioon Päikest võttes melaniini tootmine aktiviseerub ja nahas tekib ,,loomulik päikesekaitsesüsteem". Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. 3 Naha tüübid: Normaalne nahatüüp Normaalse nahatüübi puhul on naha loomulik rasu- ja niiskuse tase õiges tasakaalus. Nahk on pehme ja sile ning nahapoorid on vähenähtavad. Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp
Miks ei ole soovitav AHA-hapetega liialdada AHA-hapete kasutamisel tuleb arvestada sellega, et nende kasulik toime on vähemalt osaliselt tingitud võimest koorida nahka. Välimise kihi rakkude koorimine stimuleerib altpoolt uute kasvamist ja jagunemist, mis omakorda muudab naha paksemaks ja vähendab nähtavaid vananemise tunnuseid. Mida rohkem koorida, seda rohkem uued rakud alumistes kihtides jagunevad. Mõõdukas koorimine suurendab rakkude jagunemist peamiselt epidermises (pindmises nahakihis), kus on suure tüvirakkude arvu tõttu suhteliselt suur rakkude jagunemise potentsiaal. Siiski, liigne koorimine, mis krooniliselt kahjustab epidermist, kutsub esile põletiku ja suurenenud rakkude jagunemise ka allpool dermises, kihis, kus moodustuvad kortsud. Peamised rakud dermises (fibroblastid) jagunevad aga tüüpiliselt umbes 50 korda eluaja jooksul ja jõuavad seejärel nn. puhkestaadiumisse (Hayflick limit). Selles staadiumis on
Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina nii mehhaanilises kui ka keemilises mõttes väga tähtis. Silmade ümbruse ja silmalaugude nahas sarvkihti peaaegu ei ole, sellepärast on nahk seal väga õrn. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
annaabi.ee 
