aurustuvad ning on nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ning paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Päikesepaistelise ilmaga on kahjustused tugevamad kuna toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele, millega kaasneb ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes. Taime söömise või tugeva nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimishäireid ja verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka ilma otsese kokkupuuteta. Ettevaatusabinõud ja esmaabi Olulisim on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet teostades tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga. Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka
Seemned külvati maha katseaeda. · Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel, koheselt, kui esimesed võsud tärkavad ning seda tuleb korrata 23 korda suve jooksul · Taime söömise või tugeva nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimishäireid ja verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka ilma otsese KURDKEHINE KIBUVITS Rosa r ugosa · KaugIdast pärinev põõsas, mida hakati Eestis levitama 1960ndatel aastatel; väidetavalt on levinud Tartu botaanikaaia kaudu · Kasutatakse pargitaimena, sest talub saastunud õhku hästi; on metsistunud,
anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis on nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112. Taimekaitsevahendi tühja pakendit hoitakse hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. § 2. Isikukaitsevahendi kasutamine taimekaitsetöö tegemisel Taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks hingamisteede kaitsevahendit, nahakaudse mürgistuse vältimiseks kaetakse kõik kehaosad. 9 Kasutatakse sobivat kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid, kaitsesaapaid, peakatet, tihedalt liibuvaid kaitseprille või -sirmi, mida saab vajaduse korral kasutada tavaliste prillide peal ja hingamisteede kaitsevahendit. Isikukaitsevahend puhastatakse pärast taimekaitsetöö lõpetamist. § 3
Üksikjuhtudel jäävad papilloomid püsima. Limaskesta papilloomid võivad olla aluseks pahaloomuliste kasvajate tekkele · Nakkusallikad Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga · Levik Otsene ja kaudne kontakt Transkutaanselt nahavigastuse kaudu Aerogeenselt Mõned inimeste papilloomiviirused levivad sugulisel teel Inkubatsiooniperiood 30-40 päeva · Nahakaudse nakatumise korral tungib viirus epidermiserakkudesse, kus hakkab paljunema ja moodustuvad nahakasvajad. · Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestal. Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. · Papilloomide kuju ja suures erinev: siledad, krobelised , tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad
Persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirus põhjustab tuumorite (tüügaste) teket. Nahapapilloomid kaovad kuude jooksul ja on ohutud. Limaskestapapilloomid on potentsiaalselt pahaloomulised kasvajad. Enamasti on viirused liigispetsiifilised, kuid BPV 1,2 nakatavad veiseid ja hobuseid. Nakkusallikad: Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga. Levik on otsene või kaudne, transkutaanselt nahavigastuse kaudu (nahakaudse nakatumise korral tungib viirus epidermiserakkudesse, kus hakkab paljunema ja moodustuvad nahakasvajad), aerogeenselt. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on 30-40 päeva.Kasvaja saavutab maksimaalse arengu 4. kuul, regressioon vältab kuni 9 kuud. Papilloomide kuju ja suurus erinev: siledad, krobelised, tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera – lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestas. Nad on koheva
annaabi.ee 
