nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pühitseda järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suurt pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tohutu arvu tantsijate sammudest. Kui kell lõi üks, oli kogu kummitus jälle kadunud. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas - enne üleni võlgades - veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki ta kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel õelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud.
Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pidada järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suur pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tantsiks seal tohutu arv inimesi. Kui kell lõi üks, kadus ka kummituspidu. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki tema kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel öelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme,
restile, et siis pingil istudes sügavasse õiglaseunne vajuda. (Neil on haruldane anne minutiga uinuda et siis täpselt oma peatuses virguda.) Kui juhtud midagi kaotama, siis tõenäoliselt leiad oma kadunud asja hiljem leiubüroost. Ainus, mis (peale maavärinaohu - viimane Big One, mis Tokyo maatasa tegi oli küll aastal 1923, kuid väiksemaid tuleb ette pidevalt; ühel öösel ärkasin selle peale, et me 5-korruseline paneelmaja nagises ja vibreeris, ning köögis kolisesid nõud itc. Keegi ei oska ette kujutada, mis juhtuks tänapäevases pilvelõhkujalinnas, kui maaema end taas korralikult raputama suvatseks hakata) su turvalisust ehk häirida võib, on käperdajad. Mul endal seda küll kordagi kogeda ei õnnestunud kuid kuulsin mitut tüdrukut rääkimas ontliku välimusega keskealistest meestest, kelle käsi rahvarohkel tipptunnil metroos otsekui kogemata õrnalt üle su rinna vms. libiseb.
.. ise trimpavad, laulavad. Rahvas istub kaldal, kuulab. Mine katsu veel seal ujuda! Kohe mõlaga pähe, muud midagi. Ja ära piiksatagi, muidu saad paremini... Aga nüüd pole suuremat midagi, sellepärast pöörame siit paremat kätt, sest kaua sa ikka jõge vahid, vesi nagu vesi kunagi. Juba eile nägid teda. Puusilda tead sa ka! Mineval kevadel pidid jäätükid teise kaasa viima. Ega ta kivisillast kaugemale poleks saand, seal oleks ta ikkagi toppama jäänd. Küll nagises, aga paigal püsis. Eks näe tuleval kevadel! Ükskord läheb ta ikkagi, see on minu arvamine." Nõnda vestes viis Tigapuu oma kaaslase läbi lühikese põiktänava kuhugi pikemale ja suuremale, kus pöördusid jällegi paremat, nii et nad nüüd läksid Indreku arvates otse samas suunas, kust nad praegu olid tulnud. Minnes tegid nad veel paar väikest võnku ja nõnda jõudsid nad uuesti jõe äärde, kust veeti parvega üle. ,,Oled sa niisukest riistapuud enne näind
annaabi.ee 
