· Kolmkümmend reisilaeva päevas sõidab põiki üle 100 000tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. · Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOMi andmetel on Läänemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. · Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. · Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. Kas ühepõhjaliste tankerite keelamine väldib katastroofi? · Topeltkerega tankerid on mitu korda turvalisemad õnnetuse korral ei pruugi neist naftat lekkidagi, ainult ühel juhul seitsmest. · Rahvusvaheline mereorganisatsioon IMO ongi ELi kava toetusel alates 2005. aasta aprillist ära keelanud raskete naftasaaduste vedamise ühepõhjaliste tankeritega kogu maailmas. Naftatransport · Die Welti andmetel transportis Venemaa 2001
kui ka lindudele. Ka see on põhjus, miks selle saastatus erilise tähelepanu on pälvinud. Läänemeri on väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Selles meres on ka palju Euroopa riikide vahelisi mereteid. Mööda neid veetakse enamasti kala ja naftat. Alles paar aastat tagasi tabas Läänemerd suur naftareostus, kus said paljud kalad ja veelinnud hukka, lisaks sellele ei suudetud naftalaike merest täielikult eemaldada. Selle naftalekke likvideerimiseks tulid appi nii vabatahtlikud kui ka päästeteenistus. Üheskoos päästeti ja pesti linde, et nad saaksid oma normaalset elutegevust jätkata. See oli hea näide sellest, et osad inimesed ei ole veel hingeliselt ära mandunud ning neil on aega ja tahtmist kellestki hoolida. Märgates seda, mis toimub meie ümber ja vaadates tulevikku, ennetades probleeme, mis võivad esile kerkida viiekümne aasta pärast, teeme me ainult endale,
Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Peale põlengut hakkas nafta puuraugust, mis asus Umbes 1525 meetri sügavusel, lekkima suurtes kogustes naftat. Puurauk on nüüdseks kinni tsementeeritud kuid naftat on lekkinud siiski kolme kuu jooksul umbes 780 miljonit liitrit ehk 4,9 miljonit barrelit toornaftat. Sellest 127 miljonit liitrit on praeguseks kokku kogutud. Toimunu eest vastutab British Petroleum, kes on naftalekke kõrvaldamiseks juba kulutanud 8 miljardit dollarit. Seni oli suurim naftareostus 1979. aastal toimunud «Ixtoc'i» naftapuurtorniõnnetus, kui Mehhiko lahte lekkis 3,3 miljonit barrelit naftat. Õnnetuse tagajärjel on ka kannatada saanud floora kui fauna. Rikutud on rannikud, lindude ja merekilpkonnad hukkumine, krabi-, austri- ja krevetivarude hävimine. Kalad on jäänud küll ellu, kuid naftaga vähegi kokku puutununa pole neid maitse tõttu võimalik enam süüa
sadamaid, paari nädala eest uudistest läbi lipsanud Vistino naftasadama ehitamise plaan on üks näide. Kõik Venemaa sadamatesse suunduvad laevad peavad aga Soome lahest läbi sõitma ja see suurendab meie rannikute saastumise ohtu. Ning Venemaale suunduvad tankerid pole just kõige ohutumad. Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. Loomulikult kasvab sellega ka risk reostuseks. Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. See on koletu prognoos. Läänemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on jääs ja läbitavad koridorid kitsad.(Loodusesõber 1/2004) 3. Naftareostuse mõju elusloodusele 3.1 Linnud Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. Just tänu sellele veelindude suled ei märgu üldtuntud on ju väljend "justkui hane selga vesi". Linnu sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ja tagab ujuvuse ning lennuvõime.
ning jääb 165–225 meetri sügavusele. 4.3 Reostuse levik ja isojooned. Antud ülesande eesmärgiks oli isojoonte kaardi koostamine, reostuse leviku arvutamine ning selle hindamine. Töölehel oli mulle ette antud kaart, kus oli juhtunud liiklusõnnetus. Kütuse veok oli libedal teel välja sõitnud ja selle tagajärjel voolas 1000 liitrit naftat välja paagist ning see oli imbunud pinnasesse. Ma olin nõnda-öelda spetsialist, kelle ülesandeks oli hinnata naftalekke mõju veerežiimile. Minu hinnangul reostus jõuab küll allikani, kuid tema mõju veerežiimile on minimaalne. See on väga pisikene protsent, kui üritasin välja arvutada reostuse mõju allikani, siis juba 100 m kohta oli see arv 0,00095. Seetõttu otsustasin mitte rohkem arvutada edasi, sest see oli minu jaoks juba piisav tõendusmaterjal võimalikust väiksest reostuse mõjust veerežiimile. Minu arvutused olid umbkaudsed. Kasutasin ümmardatud tulemusi. Minu andmetel
ämbrite abil. Lisaks püütakse naftat põletada otse veepinnal, lagundada kemikaalidega ning koguda kokku laevade taha kinnitatud korjetraalidega. Häda on selles, et naftakatastroofi korral levib nafta veepinnal kiiresti, moodustades suuri laike (ing k. oil slicks) ehk õhukese naftakile, mis vett mööda edasi sirutub. Toornafta ei lendu nagu bensiin ning talub hästi lainetust, seetõttu võib naftalaik levida üle väga suure ala ilma tükkideks pudenemata. Naftalekke esimesed nähtavad ohvrid on suuremad mereelukad nagu linnud, delfiinid ja hülged. Ameerika Riikliku Eluslooduse Föderatsiooni ühe raporti kohaselt leiti 2014. aastal Louisiana osariigi rannikult tavalisest neli korda rohkem surnud delfiine. 8) Sõrmejäljes sisalduvate amino- ja rasvhapete abil saab nüüd tuvastada ka jälje jätnud isiku soo, rassi ning isegi selle, kas ta suitsetab.Inimese rassikuuluvus on otseselt
annaabi.ee 
