Läänemeri on liigirohke meri. Meri on elupaigaks mitmetele kalaliikidele, kui ka lindudele. Ka see on põhjus, miks selle saastatus erilise tähelepanu on pälvinud. Läänemeri on väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Selles meres on ka palju Euroopa riikide vahelisi mereteid. Mööda neid veetakse enamasti kala ja naftat. Alles paar aastat tagasi tabas Läänemerd suur naftareostus, kus said paljud kalad ja veelinnud hukka, lisaks sellele ei suudetud naftalaike merest täielikult eemaldada. Selle naftalekke likvideerimiseks tulid appi nii vabatahtlikud kui ka päästeteenistus. Üheskoos päästeti ja pesti linde, et nad saaksid oma normaalset elutegevust jätkata. See oli hea näide sellest, et osad inimesed ei ole veel hingeliselt ära mandunud ning neil on aega ja tahtmist kellestki hoolida. Märgates seda, mis toimub meie ümber ja vaadates tulevikku, ennetades
barrelit. Isegi lekke mahu kohta puudub usaldusväärne info.Kui 1967. aastal toimus Suurbritannias Cornwalli rannikul üks ajaloo suurimaid tankeriõnnetusi Torrey Canyoni naftatankeriga, selgus hiljem, et naftalaigu töötlemiseks kasutatavad kemikaalid põhjustasid suuremat keskkonnakahju kui juhul, kui selline töötlemine oleks jäetud lihtsalt tegemata. British Petroleum (BP) on Mehhiko lahes asunud nii naftalaike merepinnal kui ka lekkivat naftat töötlema kemikaaliga Corexit 9500. USA keskkonnaagentuur on viidanud selle kemikaali toksilisusele, puudulikele toksilisuse andmetele ülisuures koguses kasutamise korral ja nõudnud paremate alternatiivide kasutamist, kuid BP ignoreerib ettekirjutusi. Juba on kasutatud üle 2500 kuupmeetri Corexit 9500. Miks kasutab BP neid kemikaale – see loogika on lihtne. Kui nafta jõuab rannikule, on selle mõju selgelt määratav. Aga kui nii kemikaali
Mereimetajad on ohus ja kaitsetud kuna nende elutegevus sõltub nii merest kui ka õhust. Osad imetjad elvad gruppidena ja teised üksikutena. Naftareostuse mõju oleneb suuresti nende käitumisest ja toitumisest. Oleneb kas nad on harjunud enda keha puhastama, mis teeb 8 suureks riski naftat soolestikku viia jne. Teadlased on teinud kindlaks, et enamus mereimetajaid ei väldi naftalaike ja saastatus rannikualasid. Näiteks on hülgeid nähtud toitumas ja ujumas naftareostuse sees. Mereimetajaid mõjutab naftareostus peamiselt sellega, et neil võib tekkida alajahtumine, kuna nahk juhib hästi soojust ja karvastik on määrdunud viib see ainevahetuse shokini. Siin veel mõningad naftareostuse mõjud mereimetajatele: toksiline mõju nafta allaneelamisel, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, kopsupuhitus
korral on ta varustatud keresse ehitatud hermeetiliste õhukastidega. Need peavad tagama päästepaadi püstuvuse ja ujuvuse, kui selles on täiskomplekt inimesi ja varustust, kui korpuses on auk allpool veeliini ja päästepaat on vett täis. Tankeritel kasutatakse ainult kinniseid päästepaate, mis võimaldavad läbida vähemalt 8 minuti jooksul põlevaid naftalaike tankeri ümbruses. Parema parda paatidel on paaritud numbrid, vasaku parda paatidel paaris numbrid. Päästepaadi väliskülgedele kleebitakse kaks rida valgust peegeldavaid plastikribasid, mis kergendavad õnnetuse korral paadi otsinguid pimedas. 2. Lootsi laeva vastuvõtmine ja ärasaatmine, nõuded lootsitrepile Nõuded lootsitrepile: Peab tagama lootsi ohutu laevatuleku ja lahkumise; Peab olema puhas ja hästi hooldatud;