Enamike andmete kohaselt oleme just hetkel nafta tootmise ja tarbimise tipus. Aina enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp. See märgistab punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata suurele nõudlusele hoopiski vähenema. Põhjuseks - maailma naftavarude lõppemine. Mõni barrel naftat päevas tekib maapõues ikka, kuid välja pumbatakse aga üle 80 miljoni barreli päevas. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbes päeva ja poolega. Kui algaks langus naftatootmises, siis väljuks hinnad täiesti kontrolli alt, sest igaüks praeguses naftanäljas maailmas püüab endale kindlustada varusid nii pikaks ajaks kui vähegi võimalik. Kuid mitte ainult hinnad ei kannataks naftapuuduse all, vaid ka paljud meie igapäevaseks eluks kasutatavad seadmed, mille valmistamise protsessis on osa ka naftal. Need seadmed on näiteks õhukonditsioneerid (siis hakkaks meie kooli
tõsiselt. Paljud inimesed arvavad, et vesinikkütus päästab meid. Ma arvan, et vesinik on väga eha näide enese avalikust lollitamisest. Näide, kuidas inimesed endale valetavad. Meil ei saa ealeski olema vesinikkütusel põhinevat majandust, sest vesinik ei ole kütuse vorm - see on energia säilitamise vorv. Kogu vesinikkütus on ju valmistatud mingi muu kütuse baasil..." Eks mõni barrel (põhiline naftakoguse mõõtühik - 42 gallonit ehk 159 liitrit) naftat päevas tekib maapõues vast ka juurde, kuid välja pumbatakse üle 80 miljoni barreli päevas, mis mahub ligi nelja tuhandesse rongikoosseisu, millest igas on 50 kuuekümnetonnist tsisternvagunit. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbes pooleteise päevaga. Naftatootmise tipu temaatika on jõudnud tasapisi peavoolu meediasse nii maailmas kui nüüd ka Eestis eelkõige tänu ühendusele nimega Association for the Study of Peak
3.1. Nafta vajalikkus ............................................................................................ 7 1.3.2. Naftaga kaasnevad ohud ............................................................................... 7 2. GLOBAALSED NAFTARESERVID ........................................................................ 8 2.1. Naftareserv ja naftaressurss ................................................................................. 8 2.2. Metoodikad naftakoguse määramiseks................................................................8 2.3. Nafta ammutamine reservidest .......................................................................... 10 2.3.1. Nafta ammutamisprotsess reservist ............................................................ 10 2.3.2. Nafta ammutamisprotsessi efektiivsuse suurendamine .............................. 11 2.4. Naftareserve maailmas..................................................
sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega. Taastumatud. Reostavad. Energiasaagise mõiste (EROEI). Energiasaagis (Energy Return on Energy Invested, EROEI) näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingit energiaallikast üldse energiat kätte saada. 1930ndatel sai näiteks iga panustatud energiaühiku vastu maapõuest kätte naftakoguse, mille energiasisaldus oli esialgsest panusest 30 korda suurem. See tähendas, et nafta energiasaagis oli 30:1; mõnes Louisiana puurkaevus aga koguni 100:1, kuna nafat ei pidanud isegi pumpama – see pressis end ise maapõuest välja. Praeguseks on nafta keskmine energiasaagis langenud tasemele 8:1 ja see langeb veelgi, kuna uued maardlad on üha keerukamates kohtades ja nende kasutuselevõtt nõuab palju energiat. Ometi on ka selline energiasaagis palju parem, kui mitmetel
välismõjudeks. Kui mingis tiigis hakkab kalastama veel üks kalapüüdja, võib ta vähendada kalade arvu, mida teistel kalastajatel on võimalik välja püüda. Üheks näiteks on kalastajatega seoses ka see kui samal ajal keegi teine (näiteks tselluloosi valmistav tööstur) halvendab oma tegevusega vee kvaliteeti, vähendab sellega kalade arvu veekogus ning kalastamise tulukust. Kui samasse naftamaardlasse on puuritud mitu naftapuurauku, võib ülemäärase naftakoguse puurimine ühest puuraugust vähendada teiste puuraukude jaoks jäävat naftakogust. Samas võib esineda ka positiivseid välismõjusid, mille korral üks isik toob oma tegevusega teistele kasu. Kui keegi rajab oma maja ette aia, võivad ka teised selle vaatamisest kasu saada. Õunaaed võib avaldada positiivset mõju mesinikust naabri meesaagile. Niisuguste välismõjude esinemise korral võib turu poolt loodav ressursside jaotus osutuda ebaefektiivseks
annaabi.ee 
