7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind alati kuumaks teemaks. Naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Teadupärast on püsivalt kõre naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Naftahinna tõusu võib argumenteerida LähisIda konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias
Statistiliste andmete järgi (OPEC, ning U.S. Energy Information Administration (EIA)), OPECil on piisavalt võimsust et kompenseerida nafta tarne puudu Liiiviast. Siiski turul osalejad tihti arvavad et statistilised andmed on tihti ebakorrektsed ning ülekaalutud. Läks aeg ning hirm, et suured konfliktid lähevad Saudi-Araabiasse ka, oli kadunud, samal ajal langes ka natukene naftahind. Aga me ei saa veel kindel olla et hirmfaktor, mis on lisatud naftahinnale, kaotab oma mõju. Nafta hinnamuutlikkuse põhiosa moodustaval finantsfaktorid. Nagu ma juba kirjutasin üleval, teise naftasokki järel algas börsi kaubanduse aktiveerimine, ning 1999 aastal Glass-Steagalli seadus, mis keelustas pankadel aktsiatega kauplemise, oli tühistatud. See lubas naftaturule uus mängijad, kes ei olnud otseselt seotud nafta äriga pangad, kindlustus- ning pensioni fondid.
81% (1213,4 miljardit barrelit) maailma reservidest. OPECi riikidest on esikohal Venetsueela, kelle naftatoodang on ligikaudu 300 miljardit barrelit, moodustades pea veerandi OPECi toornafta reservidest, millele järgnevad Saudi Araabia (22.0%, ent tema tootmine on maailma kõrgeim), Iraan (13.1%) ja Iraak. Antud statistika põhjalt on võimalik näha, et suurimad naftareservid kuuluvad käputäie riikide kätte. Mistõttu on suurim mõju naftahinnale just OPECi liikmetel, sest nendevaheliste kokkulepete tulemusena muudetakse nafta ammutamiseks lubatud koguseid ja üleüldist naftaga seonduvat. (OPEC 2016) Allolev graafik näitab ära, kui suure osa maailma naftatoodangust ja reservidest kuulub just OPECi liikmetele. http://www.opec.org/opec_web/en/data_graphs/330.htm 12 Alloleval joonisel on välja toodud OPECI liikmete toornaftareservid riigiti:
Pakkumine, nõudlus, geopoliitika, sõjad, sanktsioonid, ülemaailmne kasv - need kõik on olulised tegurid.“ “1971-2012 aastate naftahinna muutuste põhjuseid vaadeldes võib järeldada, et naftahinna volatiilsust mõjutavad riikide poliitilised suhted, globaalne majandusolukord ehk nõudlus nafta järele ning spekulatsioonid. Naftahinda on aastate jooksul mõjutanud erinevad tegurid ning tihti on naftahinnale mõju avaldanud OPECi riikide tegevus, eelkõige on oluline Saudi Araabia” “Põhjuseid, miks naftat eksportivad riigid on naftahinna poolt nii mõjutatavad, on mitu: 1) nõrgad institutsioonid ja korruptsioon; 2) ebademokraatlik riigirežiim; 3) spetsialiseerumine naftale ja oskamatus majandust mitmekesistada” “Kokkuvõtvalt võib väita, et maailma naftavarud, SKP kasv ja geopoliitika on peamised nafta hinna kujunemise mõjurid.”
annaabi.ee 
