näiteks Meravan ja Sesenduk. Samuti kasvatatakse suure väärtusega puud nagu Teak mida kasutavad tselluloosi ja paberitööstused. Ning see on ka suurnedanud suurel määral paber tootmist ja eksport. Tina Ja nafta on kaks loodusvara millel on suur tähtsus malaisia majanduses. Malaisia on üks maailam suurim tina eksportija . 1980 aastal tekkitea tina malaisia majanduses suure kaose sest tina oli valdav osa majandusest ja tootmiest. Alles 1972. aastal ületas nafat ja maagaas kaevandussektoris tina kaevandamise. Viimasel ajal on tina tootmine vähenenud, sest uute naftaväljade leidmisega on nafat osatähtusus malaisia majanduses väga suus ja on ka üks peamisi tuluallikaid.
NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Kokkulepe (North American Free Trade Agreement) suuremaid majandusühendusi, loodud Kanada, USA ja Mehhiko poolt, eesmärgiks kaotada liikmete vahel kõik tollid ja kvoodid ASEAN: Kagu-Aasia Maade Assotsatsioon, Aasia viie mittekommunistliku riigi: Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai poolt loodud, et seista vastu Vietnami ja Hiina mõjudele, eesmärk Aasiasse maailma suurima vabakaubandustsooni loomine OPEC: Nafat Eksportivate Riikide Organisatsioon, peamine eesmärk nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon (Eesti 1991) NATO: Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon: sõjalis-poliitiline liit, rahu tagamine kriisikolletes (Eesti 2004) 16.Mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks. sisemajanduse kogutoodang (SKT): aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
Taastumatud. Reostavad. Energiasaagise mõiste (EROEI). Energiasaagis (Energy Return on Energy Invested, EROEI) näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingit energiaallikast üldse energiat kätte saada. 1930ndatel sai näiteks iga panustatud energiaühiku vastu maapõuest kätte naftakoguse, mille energiasisaldus oli esialgsest panusest 30 korda suurem. See tähendas, et nafta energiasaagis oli 30:1; mõnes Louisiana puurkaevus aga koguni 100:1, kuna nafat ei pidanud isegi pumpama – see pressis end ise maapõuest välja. Praeguseks on nafta keskmine energiasaagis langenud tasemele 8:1 ja see langeb veelgi, kuna uued maardlad on üha keerukamates kohtades ja nende kasutuselevõtt nõuab palju energiat. Ometi on ka selline energiasaagis palju parem, kui mitmetel alternatiividel; lisaks ei tohi unustada, et taastuvenergia ammutamiseks vajalike seadmete tootmiseks ja käigus hoidmiseks on jätkuvalt naftat vaja.
Kuuendik inimestest elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkonnas. Ilma ligipääsuta hädavajalikule, nagu vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. See mõjutab peaaegu miljardit inimest. Kogu planeedid kraabivad vaesed prügis, sel ajal kui meie kaevame maavarasid, milleta me enam elada ei suuda. Me vaatame üha eemale puutumata aladele, mida on üha keerukam kasutusele võtta. Me ei muuda oma elumudelit. Kas maaõli võib lõppeda? Nafat saab veel kaevandada Kanada õliliivadest. Suurimad veokid veavad tuhandeid tonne liiva. Kuumutus ja bituumeni eraldamine liivast vajab miljoneid kuupmeetreid vett. Tarvis on tohutus koguses energiat. Saaste on katastroofiline. Kõige tähtsam tundub olevat iga talletunud päikesekiire ammendamine. Atmosfäär soojeneb. Transport , tööstus, metsade hävitamine. Meie tegevusega vabaneb tohutus koguses süsinikdioksiidi. Seda taipamata oleme me samm sammult Maa kliima tasakaalust välja viinud
annaabi.ee 
