Arjul kaara kõrbese. Harju aida kõrbunessa." Rõngu. H II 30, 758 (12). 1888. Taas tüüp 157 (1) Vihm mujale maale [Laulud looduset ja loomadest Vihm, Virumaal olli mihe musta, vesi, udu]: mihe musta, naese laesa, ,,Vigalas on mehed mustad, poesi kannukarvalitse, mehed mustad, naised laisad, tüdruku igitigitse. tüterid igitigedad, poisid poolemustelaised." Viru-Jaagupi. H II 10, 421 (177). 1889 Mihe ot´sva merevett, Tüübi numbriks on 949 Mehed toovad naese ots´va Narva vett, vett:
Tammsaare, Emil Tode, Jüri Üdi? Anna Haava - Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) Mait Metsanurk - Eduard Hubel Anton Hansen Tammsaare - Anton Hansen Emil Tode - Tõnu Õnnepalu Jüri Üdi - Juhan Viiding 6. VANASÕNAD. Kirjuta veebilehe aadress, kus on eesti vanasõnade andmebaas. http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html 7. Too välja vähemalt 2 vanasõna, mis käivad saladuse või salaja tegemise kohta. 1) Sõel on vee pidamiseks palju sündsam kui naese suu saladuse hoidmiseks. 2) Midagi ei ole salaja tehtud, mis kuu, päeva all pole nähtud. 8. MURDESÕNAD. Populaarses telemängus „Me armastame Eestit“ on olnud ülesanne murdesõnade kohta. Kui oleksid publiku hulgas, kust veebilehelt otsiksid vastust Sina, et oma võistkonda abistada? http://www.eki.ee/dict/vms/ 9. Otsi välja Eesti Keele Instituudi Väike murdesõnastik ja kirjuta, mida tähendab sõna „kool“ Räpinas ja Setumaal? Kool - palvetund 10. MÕISTATUSED
57. Kusi kuivab, pask paraneb, lapsest saab laps jälle 58. Kärmäs käü käskmätä', laisk ei lähä' lapsatõngi 12 59. Ühe kääga võis ainult lapsega naine leibä murda 60. Ega küsija lapsele ei anta 61. Lage soo -- lagund regi, joobnud naene -- nutja laps 62. Kes laisa lapsed toidab, kui virkasi pole 63. Laisa naese töö jääb tegemata, aga lapsega naese töö ei jää tegemata 64. Laisk laps parsil, hea laps loeb raamatut 65. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed 66. Lapsele anna hirmu ja armu 67. Ega lapse pärast adra ajale jäe 68. Ega lapse suu ei valeta 69. Ega väike laps kohe ei joose 70. Ennem ikka laps kui vasikas 71
Cyrillus ja Maria Kreegi perekonda sündis kaks poega: Peeter 1918. aastal ja Tor 1920. Peetri, lähedaste kõnepruugis Pelle ristiisaks sai Peeter Süda, kellele Kreek peale esiklapse ilmaletulekut kirjutas: ,,Sa muidugi tead, et on olemas Peeter Süda, et on olemas ,,Pilli Peeter", võib olla tead ka Peeter Suurt, aga et mul kodus üks väike Peeter, seda sa vist ei tea. Asi on järgmine: Minu naene lasi ennast lahutada, s.o. lahutas end pojast. Seega on siis minu naese esimene poeg poeg." Poolteist aastat hiljem sündinud Tori ristiisaks kutsuti hea peretuttav, Haapsalu kooliõpetaja Madis Küla, kelle juures Haapsalu I algkoolis hakkasid mõlemad poisid hiljem õppima. Paraku haigestus Peeter 15-aastaselt sarlakitesse ja suri 27. aprillil 1934. Isa istutas poja kalmule sinililled ja oli käinud surnuaial pika aja vältel iga päev. Kreekide abielusuhted olid jahenenud. Kui ühise elu algusaastail oli Cyrillus Kreek
teavet enda kohta ja/või õpetusi enda kohtlemiseks: Sääsk ütlenud: "Parm pask jaaniäini, mina mees mihklipäini!"; Hobune ütelnud: "Ennem sõidan sõjateed kui saajateed" (viide võiduajamistele pulmasõidul); Lammas ütelnud: "Sigigu silmapesijad, kadugu tutiniitjad!"; Täi ütelnud: "Kurika all kuulan, pajas paisun, aga saunaleil on hingevõtja"; Paastukuu ütelnud küünlakuule: "Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naese käed leevaastja ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu: "Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!" Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Kuna folkloorne traditsioon on omamoodi reguleerimatu vabaturg, siis ei panegi see väga imestma, kui sinna satub üsnagi mitmekesist kaupa, sh.
annaabi.ee 
