E.Aav- kirjutas Eesti esimese algupärase ooperi K.Palusalu- rahvuskangelane, maadleja, võitis 1936a Berlini olümpiamängudel 2 kulda P.Keres- maletaja, tõusis maailma tippu I. Duncan- tantsja, vabatantsu looja, tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid S. Dali- maailmakuulus Hispaania sürrealistlik kunstnik, tema maalid esitlesid vaatajate pööraseid unenäolisi kujutlemi, C. Chaplin- üks selle aja kuulsamaid lavastajaid- näitlejaid, tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. Mängis draamakomöödia”Laps” 1921 E. Hemingwey- meister kirjanik, kirjutanud palju väga kuulsaid teoseid Millal toimus? Saksa okupatsioon- 1918 märts- november Eesti Vabadussõda- 1918-1920 Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas- 23. Juuni 1919 Tartu rahu sõlmimine- 2. Veb 1920 I põhiseaduse kehtimahakkamine- 15. Juuni 1920 Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12
Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud; Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende
Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud (lk 78); Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende
P.Pinna-tollae tuntuim lavatäht, oli Eesti NSV Riiklikus Kunstiansamblis. K.Palusalu-maadleja, võitis Berliini OM-idel kaks kuldmedalit. P.Keres-maletaja,üliõpilasselts Liivika liege, NSVL teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion. I. Duncan- modern-ehk vabatantsu looja. S. Dali-Hispaania kunstnik,lõi maale, mis tõi inimestes välja kujutlusvõime. A. Hitchcock-õudusfilmide meister ,,Santaaz''. C. Chaplin-lavastaja-näitleja,tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. E. Hemingwey-kirjanik, lõi inimeste unelmad ja vaistlikke tundeid juttudesse ja raamatutesse.E. Rutherford-füüsik, teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni. MILLAL TOIMUS- EV väljakuulutamine-24.veebruar 1918a. Saksa okupatsioon-1917-1918a. Eesti Vabadussõda-1918-1920a. Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a. Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a. Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a. I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a.
Pärast maailmasõda püüdsid inimesed sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustab teatav kergemeelsus. Loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. Moodki muutus frivoolseks, lubades naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, ning kleidiserv kerkis põlvedeni, mis varem olnuks mõeldamatu. Moemaailmad tegi tähelennu nooruke prantslanna Coco Chanel. Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin, kelle komöödiad naerutasid lõbujanus publikut. 1920. aastate kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkust. Kirjanduses ja kunstis tekkis tohutult igasuguseid -ismé. See protsess oli alanud õieti juba enne maailmasõda, mis muuseas tõestab, et sõda polnud vana maailmakorra kadumise ainus põhjus. Üle Euroopa levis paroodiline kunstivool dadaism, mis pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstnikke. Paljud kunstnikud ja kirjanikud tajusid, et läänemaailmaga
sašisim. Sammuti väga rahutud oli Saksamaal, mis oleksid äärepealt revolutsioonin viinud. Kergemeelsed 1920. aastal Inimesed üritasid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustatab teatav kergemeelsus. Kommete liberaliseerumisele aitas kaasa tõsi asi et kadunud oli 3 ranget piinlikut etiketti järgivat keisrikoda ( Saksa, Vene ja Austria-Ungari) ning koos nendega ka vastavalt maade ametlik organiseeritud aadel. Maailmakuulsaks sai koomik Charli Chaplin keele komöödiad naerutasid publikut, kuigu tema filmid ajapikku aina tõsisemaks muutusid. Järjest rohkem ilmus tänavale autosid, Euroopas olid kallid. Otsingud ja saavutused 1920. aastate kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus. Šveitsist alguse saanud ja üle Euroopa levinud dadoism pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstike. Paljud kunstikud ja kirjanikud tajusid, et lääne maailmaga on midagi korrast ära, et see on inimvaenulik ja karm
kivide vinnamine alusele ja traktorikummi veeretamine. Rammumees 2006 tiitli saigi endale Eero Laasner. Õhtul astus publiku ette Aluste rahvamaja näitlejate rühm Vändra vallast. Etteaste sai publiku suure aplausi osaliseks. Üritus jätkus simmaniga. Tantsuks mängisid sel korral Antti Kammiste ja Meelis Punder. Laata toetasid Oidremaa Farmid OÜ, Lõpe Agro OÜ ja Ants Mõlder. (Pikkmets 2006) 2007. aastal sai teoks üheksateistkümnes laat. Rahvast naerutasid Luule Komissarov ja Arvo Raimo. Taas kõlasid puhkpillihelid ja lastele tulid külla Pipi ja Jänks. Koos lastega trallitati ja mängiti mitmesuguseid mänge. Sel päeval oli lastel võimalus ka näputööd teha, eesmärgiks oli vanade asjade taaskasutamine. Samaaegselt laste tegevusega sai kiriku jahedate 6 seinte vahel kuulata kristliku ansambli "Kacakama" rajurokki