Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm 4 Linnud Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond. 19. sajandil pesitses Eestis vähe kajakaid: naerukajakat enne 19. sajandi keskpaika Eestis ei olnudki ja hõbekajakaski oli üsna haruldane. Kajakad hakkasid siin kiiresti paljunema ja levima möödunud sajandi alguses, ilmselt tööstusliku kalapüügi arengu, asulate suurenemise ja veekogude eutrofeerumise tõttu 5 Keskkonnatingimused läänemeres 6 Taimestik
2 Kirjelda kirpvähilisi. 3 Kirjelda merikilki 4 Kirjelda meriristi 5 Millised karbiliigid elavad Läänemeres 6 Mida söövad karbid? Kes on nende vaenlased? 7 Kirjelda meriristi 8 Kirjelda söödavat rannakarpi 9.5. Selgroogsed loomad 1 Nimeta kalu, kes elavad länemeres 2 Kirjelda räime 3 Kirjelda lesta 4 Kes on läbirändelinnud? 5 Kes on haudelinnud? Too näiteid Eesti haudelindusest. 6 Kirjelda kühmnokk-luike 7 Kirjelda naerukajakat 8 Nimeta peamised Läänemere imetajad 9 Kirjelda mügrit 10 Kirjelda viigerhüljest 11 Kirjelda hallhüljest
toidumangumine, häiresignaalid ja valged täpid. Talvesulestikus on veel paljud. vanalinnu peas ja kaelal väikesed Kalakajakas Kurvitsalised tumehallid triibud. Tema nimi tuleb iseloomulikust Naerukajakas on umbes hakisuurune, Naerukajakat, kui naeru meenutavast häälest. aga keha poolest saledam. enamlevinud kajakaliiki, Tumepruun peasulestik ulatub pealae võime näha kõikjal tagaosani, kuid mitte kaelale. Tiibade veekogude randadel üle
järvekarp, kiiljas jõekarp, vesikirbulised, aerjalalised, kirpvähk, jõevähk, vesiämblik, hooghännaline, vesikiil, hiigelkiil, sõudur, vesitriinu, tõmmuujur, peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut jt., naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri.
Kahepaiksed. Rohukonn eelistab elada väiksemate veekogude ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga ka suuremates ning sügavamates järvedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga seevastu enamuse oma elust maismaal ning tulevad järvedesse ning lompidessse üldjuhul vaid kudema. Linnud. On nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki, kuid esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk (vesikana), rookana, tait (tiigikana), jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. Peipsi on väga tähtis lindude rändeteena, eriti sügisrände ajal, mil võib näha suurte parvedena laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte jne. Peipsi on rändteel oluline paik väikeluigele. Väikesel hulgal on siin valgepõsk laglesid ja rohukosklaid,
vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut. Kahepaiksed: harivesilik, tähnikvesilik, veekonn, tiigikonn, järvekonn. Roomajad: nastik. Linnud Peipsi järve näitel: on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on 40 liiki, kuid esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajaks. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. Peipsi on väga tähtis lindude rändeteena, eriti sügisrände ajal, mil võib näha suurte parvedena laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte. Peipsi on rändeteel oluline paik väikeluigele. Väiksel hulgal on siin valgepõsk laglesid ja rohukosklaid, kormorane. On
annaabi.ee 
