sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane. Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest). Peterselli, sellerit ja tilli kasvatati väga vähe kuna seemet on lühikese suve tõttu väga keeruline saada. Sibul ja küüslauk- kasvatati
Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima. Vanapagan ütles: „Ära tee, ma peksan!” Rehepapp ei kuulanud sest midagi, vaid virutas aga ikka naeriga vanale vastu pead, niipea kui ta selle ahjust õue viskas. Viimaks sai vanapagana süda ometi täis; ta kargas rehepapi kallale, ja juba käisid vopsud mehele selga. „Pärt, appi! Pärt, appi!” karjus rehepapp. Oli ka Pärt kohe vanapagana kallal ja kriimustas mehe moodi. Küll ütles vanatühi: „Tee, mis sa teed, kakle, mis sa kakled, aga ära suud-silmi lõhki kisu!” Karu ei hoolinud sest midagi, vaid virutas hullemini
Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima. Vanapagan ütles: ,,Ära tee, ma peksan!" Rehepapp ei kuulanud sest midagi, vaid virutas aga ikka naeriga vanale vastu pead, niipea kui ta selle ahjust õue viskas. Viimaks sai vanapagana süda ometi täis; ta kargas rehepapi kallale, ja juba käisid vopsud mehele selga. ,,Pärt, appi! Pärt, appi!" karjus rehepapp. Oli ka Pärt kohe vanapagana kallal ja kriimustas mehe moodi. Küll ütles vanatühi: ,,Tee, mis sa teed, kakle, mis sa kakled, aga ära suud-silmi lõhki kisu!" Karu ei hoolinud sest midagi, vaid virutas hullemini. Viimaks sai vanatühi mahti ja kadus kui maa alla.
ressursside jaotamise üle riigil, maksukoormuse kasv, inflatsioon (säästud nullistusid) Euroopalike väärtuste kriis: isikuvabadused (värbamine), usinus, kokkuhoidlikkus (säästud), religioon (õudused, vapustused), võrdõiguslikkus (sõjast rikastujad) Suurenesid sotsiaalsed pinged: süüdistati rikkureid, levisid vasakpoolsed vaated Igapäevaelu sõja ajal Toiduainete nappus - eriti Saksamaal ja Austrias - piirati kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist, kartul asendati naeriga - toidupuuduse leevendamiseks keemiatööstus, mis asus tootma erastsuskaupu - järjekorrad - toidunormid - kaardisüsteem - 1917 algas nälg, millele lisandusid epideemiad Esmatarbe-kaupade nappus - karmid normid kaardisüsteem - ersatskaubad (kuivatuspaberist sidemed jne) Sõda ja tsiviilelanikkond (okupatsioon ja vägivald) Belgias sakslaste julmused - võeti hulgaliselt pantvange - hukati neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest
Võõrdetallede pidamine 1. Lühike nuum ca 2 kuud, seega 3 + 2 kuud, realiseerimine 5 või 6,5 kuu vanuses Peale võõrutamist ussitõrje ja tallede puhastele karjamaadele.Peamine karjamaarohi, jõusööt, ka alternatiivsöödad näiteks juurviljanuum naerisega, mida külvatakase mitte vakku vaid tasasele maale. Külv mai keskelt kuni augustini, et saak valmiks juuli lõpuks kuni detsembrini..Haljasraps (1-1,5 kg/ha ) segus itaalia raiheinaga (12-15 kg/ ha) või haljasraps segus naeriga (0,25 kg/ha). Sööta soovitatakse koristatult. Lisaks 0.25 kg otra või odara/kaera segu. Kui arvatav nuuma algus 33 kg ja 6-7 nädalaga soovitakse saavutada 38-40 kg, siis arvestatakse 50 talle/ha-l (juurdekasv 1 kg nädalas ehk 142 g ööpäevas. 12.Lammaste talvise söötmise korraldamine Talledega uttedele-rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta, näiteks kaksiktallega utele vaja anda 800 g jõusööta päevas.Tiinetele- jõusööda kogus ute kohta sõltub heina või silo kvaliteedist
Võõrdetallede pidamine 1. Lühike nuum ca 2 kuud, seega 3 + 2 kuud, realiseerimine 5 või 6,5 kuu vanuses Peale võõrutamist ussitõrje ja tallede puhastele karjamaadele. Peamine karjamaarohi, jõusööt, ka alternatiivsöödad näiteks juurviljanuum naerisega, mida külvatakase mitte vakku vaid tasasele maale. Külv mai keskelt kuni augustini, et saak valmiks juuli lõpuks kuni detsembrini.. Haljasraps (1-1,5 kg/ha )segus itaalia raiheinaga (12-15 kg/ ha) või haljasraps segus naeriga (0,25 kg/ha). Sööta soovitatakse koristatult. Lisaks 0.25 kg otra või odara/kaera segu. Kui arvatav nuuma algus 33 kg ja 6-7 nädalaga soovitakse saavutada 38-40 kg, siis arvestatakse 50 talle/ha-l (juurdekasv 1 kg nädalas ehk 142 g ööpäevas 2. Lühike nuum nuumaplatsil või laudas · Ussitõrje, · kontsentraatidele üleminek sujuv ( 3 nädala pärast peale nuuma alustamist antakse teraviljasegu isu järgi ja 6-8 nädala järel peale nuuma alustamist süüakse sama palju heina
annaabi.ee 
