Kevadel tärkaksid mu okstel pungad mille tagajärjel ma tunneksin end jälle noorena. Mu okstesse teeksid pesa linnud ja ma jälgiksin, kuidas linnupojad suuremaks sirguvad ja lendama õpivad. Ilmad läheksid siis aina soojemaks, kuni linnud oma pesast jälle lahkuksid ja jõuaks kätte suvi. Suvel taaskord ma jälgiksin pargis mängivaid lapsi ja meenutaksin eelmist aastat. Mu juurde tuleks jälle noorpaar ja nad vaataksid minu tüvesse kraabitud nimesid ja naeraksid õnnest. Kõik see juhtuks aastast aastasse, kuni minust saaks lõpuks vana puu ja ma maha langeksin. Siis ma meenutaksin kõiki neid sündmuseid ja sureksin ühe õnneliku vana puuna, kes oleks näinud rõõmsaid lapsi ja noorpaare. Kui ma vedelesin seal maas mu juurde ilmuksid kaks vana inimest ja taaskord vaataksid nimesid puu tüves. Mu toel istuksid mitte enam väga noor seltskond ja nad justustaksid sellest, kuidas nad kunagi siin mänguväljakul mängisid ja just selle puu otsa ronisid
Kindlasti pidid kõik askeedid olema alandlikud ja alla surutud, selleks otsiti erinevaid võimalusi. Taheti näidata, et nemad on vähem väärtuslikumad, kui teised inimesed. Tehti selliseid töid mida teised heameelega ei teinud, näiteks käimlate koristamine. Nad lausa igatsesid kannatusi, häbi ja teotust. Nad olid nõus enda peale võtma igasugusid süüdistusi vaid selle nimel, et alanudus oleks suurem. Mängiti ka narri, et teised inimesed nende üle naeraksid. Nad olid õnnelikud, kui neil õnnestus inimeste viha enda peale saada. Oluline osa askeetide elus oli ka mediteerimine. Seda tehti selleks, et jumalale hingeliselt lähemal olla. Kardeti ka viimset kohtupäeva, kuna arvati et nad on oma elus siiski suutnud midagi valesti teha, ja viimasel kohtupäeval jumal karistab neid, selle pärast isegi nutteti, küll mitte avalikult. Nutmist üritati varjata. Mediteerimise ajal mõeldi oma pattude üle järele.
arst, sest muul moel ta geneetiliste ettemääratusega võidelda ei suuda. Rassil on palju unistusi ja ta loodab, et ükskord viib ta need kõik täide. 4.4.2. Peategelase suhe teistega · Peategelase suhtumine teistesse tegelastesse Rass suhtus teistesse tegelastesse enamasti hästi, kuid ei usaldanud neid , sest elu oli õpetanud ainult iseennast saab usaldada. Ta teadis, et ei tasu oma elust või unistusest rääkida, sest nad ei mõistaks teda ja naeraksid lihtsalt ta üle. Seda julges ta ainult Sädele öelda. · Peategelase tähelepanekud teiste tegelaste suhtes Rass märkas seda ,et nad on tegelikult mõttetud mehed , kes lihtsalt saavad kõrtsis kokku, tellivad joogid ja ajavad tühja juttu. Selle asemel, et mõelda mis elust võiks edasi saada. Tema sõbrad ei unistanud millestki rohkemast kui varastamisest või kahju tekitamisest. · Järeldused peategelase tutvusringkonna kohta
päikesevalgusega harjunud? Ei tahaks, sest ta on näinud tõelisust väljaspool koobast, ta ei tahaks naasta pimedusse, sealhulgas ka vaimsesse pimedusse. Samas tunneks ta kaasa neile, kes ikka veel koopas peavad olema. Nähtust tahaks ta rääkida aga ka nendele, kes veel koopas on. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Ta jääks taas kord poolpimedaks, kuna poleks harjunud jälle pimedusega ja tahaks valguse kätte tagasi. Teised naeraksid ta välja ja arvaksid, et ta tuli tagasi hävitatud silmadega. 1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline - Milline on hea/õnnelik elu? Milles see seisneb? Kuidas seda saavutada? Mis on õnn? Milles õnn peitub? Mida tuleks teha, et olla õnnelik? Uusaegne - Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enda ja teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Õnne saavutamine/õnnelikuks saamise tahe on inimesele loomuomane. Õnn
Ta äigas käega aeglaselt üle oma lohkuvajunud põskede ja vaatas veidi aega imestusega oma niiskeid sõrmi: «Mis see on?» sosistas ta. «Ma olen nutnud!» Siis pöördus ta ootamatult mustlastüdruku poole, näol sõnulseletamatu piin: «Ja teie vaatasite külmalt pealt, kui ma nutsin! Laps, kas sa ka tead, et need pisarad on tuline laava? Kas siis tõesti on õige, et kui inimene teist vihkab, on ta süda täitsa kalk? Kui ma ka suremas oleksin, naeraksid sina. Aga mina ei tahaks sind suremas näha! Üks sõna sinu 460 suust! Ainult üks andeksandmise sõna! Ära mulle ütlegi, et sa mind armastad, ütle ainult, et oled nõus, sellest oleks küllalt, ma päästaksin su ära. Muidu aga... Oo, aeg ruttab. Palun sind kõige juures, mis püha, ära oota, kuni ma jälle kiviks muutun, nagu see võllas, mis sind samuti kutsub! Mõtle, et minu käes on meie mõlema saatus, et ma pööraseks muutun, ja see oleks hirmus
annaabi.ee 
