Samal aastal sai Munch riikliku stipendiumi ja reisib taas Pariisi. Sealt siirdub Berliini ja Norasse naastes maalib oma kuulsa ,,Karje". Pildi saamisloost on kunstnik ise kirjutanud oma päevikus: ,,Ma jalutasin tänaval ja päike hakkas loojuma, taevas värvus verevpunaseks ja mind valdas melanhoolia.Peatusin, tundsin täielikku jõuetust ja jäin vaatama linna ja sügavmusta fjordi kohal rippuvaid pilvi, mis olid nagu tuleleegid ja veri.Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet." See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust, mis on kompositsiooni keskmeks.Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur, taamal tema selja taga laiub süngelt tumesisine veepind, mis loob kontrasti punaste viirgudega kollases taevas. Maalil ,,Elutants" kujutab Munch inimese elu etappe naisterahvaste kleitide värvidega. Maali
vahekorda ümbritsevaga. Samal aastal sai Munch riikliku stipendiumi ja reisib taas Pariisi. Sealt siirdub Berliini ja Norasse naastes maalib oma kuulsa ,,Karje". Pildi saamisloost on kunstnik ise kirjutanud oma päevikus: ,,Ma jalutasin tänaval ja päike hakkas loojuma, taevas värvus verevpunaseks ja mind valdas melanhoolia. Peatusin, tundsin täielikku jõuetust ja jäin vaatama linna ja sügavmusta fjordi kohal rippuvaid pilvi, mis olid nagu tuleleegid ja veri. Ma seisin kui paigale naelutatult ja värisesin hirmust. Ma kuulsin õudset, lõputut looduse karjet." See nähtamatu karje täidab kogu pildi, see paiskub nii silmist kui avatud suust, mis on kompositsiooni keskmeks. Esiplaanil on kätega pead hoidev figuur, taamal tema selja taga laiub süngelt tumesinine veepind, mis loob kontrasti punaste viirgudega kollases taevas. Maalil ,,Elutants" kujutab Munch inimese elu etappe naisterahvaste kleitide värvidega. Maali
Tema huvi filosoofia vastu algas suhteliselt vara 9 aasta vanuselt, kui teda juba vihastas välja absurdsus ühiskonnas taeva ja põrgu ideest. Oma kohalikus kõrgkoolis Akronis valis ta endale peamiselt teaduslikud kursused ja tegeles tulihingeliselt margikogumisega. Lisaks huvitas teda kooli ajal väga etümoloogia ning teda köitsid väga igasugused kaardid ja kauged kohad. Suur pööre oli aga siis, kui ta vend andis talle William James'i teose ,,Pragmatism", mida ta luges justkui naelutatult, kuigi ta ise on väitnud, et tegemist oli Edgar A. Poe raamatuga ,,Eureka" mis esimesena tekitas temas soovi universumit tervikuna mõista. Pärast kooli lõpetamist õppias ta Oberlini kolledzis, Ohios, kus tema vendki õppinud oli. Seal tema kasõpilane soovitas talle lugemiseks Bertrand Russelli teoseid, mis ostutusid Quine jaoks väga huvitavaks. Russelli ja Whiteheadi ,,Principia Mathematica" oli see, mis veenis
Füüsise ja närvisüsteemi pideva arengu tulemusena teeb ta suuri edusamme peamistes liikumisoskustes nagu hüppamine, jooksmine, ronimine ja tasakaal. Teised lapsed on talle nüüd väga huvitavad: kui ta näeb neid mänguhoos, tahab ka tema nendega ühineda. Kui laps oli väiksem ja püüdis üles hüpata, ei saanud ta jalgu maasl lahti. Ta seisis meeleheitlikele pingutustele vaatamata nagu kohale naelutatult ning vaatas hämmastunult, kuidas sina saad seda teha ja tema mitte. Asjad muutuvad kolmanda eluaasta jooksul. Tundub, et kõik asetub oma kohale: tal õnnestub üles hüpataja tagasi samale kohale maanduda. Tegelikult on vahe tema taldade ja põranda vahel muidugi imeväike, kuid ajajooksul see suureneb. Kui sul trepiväravat veel kodus ei ole, vajad seda nüüd kindlasti. Aseta värav trepi ülemisse ja alumisse otsa
neitsi Maria jalgade ees põles, Gringoire'ile võimaluse näha, kuidas mustlastüdruk rabeleb kahe mehe käes, kes ta appikar-jumist katsusid summutada. Vaene väike kohkunud kit-seke laskis oma sarved alla ja mökitas. «Hei, öövahid, appi!» hüüdis Gringoire ja ruttas lähemale. Uks meestest, kes tüdrukut kinni hoidsid, pöördus tema poole. Ta nägi Quasimodo jubedat nägu. Gringoire ei putkanud minema, vaid jäi nagu naelutatult paigale. Quasimodo tuli talle kallale, paiskas ta üheainsa käeliigutusega neli sammu eemale, kadus siis kohe pimedikku, 69 kaasa viies noort tütarlast, kes ta käsivarrel siidsallina alla rippus. Ta seltsiline läks talle järele, vaene kitseke aga jooksis nende kannul kaeblikult mökitades. «Appi! Mõrtsukad!» kisendas õnnetu mustlasneiu. «Pidage kinni, lurjused, laske see libu lahti!» hüüdis äkki müriseva häälega kõrvaltänavast järsku ilmunud ratsanik.
annaabi.ee 
