aga panevad südame tugevamalt tuksuma ning täidavad rinna sooja tundega. Meeliülendavat sõnadesoojust võib kogeda ka iga nelja aasta tagant meie laulupeol. Laulda oma emakeeles, enesele selgeid ning arusaadavaid sõnu selles suures rahvamassis justkui üks suu. Seal ei ühine pelgalt viisistatud sõnad vaid ka kõlatud mõtted, mis kinnistavad armastust kodumaa vastu. Tõnis Mägi ,,Palve" on üks neist lauludest, mis heliseb sõnadega looja hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead, naelutades samal ajal inimesi igal tasandil Virumaa pinna külge aina tugevamalt kinni. Lugude müstika peitubki ehk selles, et need on loodud südamega. Need pole pelgalt juhuslikud sõnad vaid meie kõigi mõtted. Kui igal hommikul tõusta ning endale öelda, et ma olen terve ning mul läheb kõik hästi, pidi see tõsimeeli toimima. Pidevalt murede üle kurtes ning korrutades, kui halb see elu ikka on, kui vaene ma ikka olen, pidavat mure ning häda üha juurde tulema. Väidetavalt on isegi
Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. Rebase eluiga Rebase eluiga on looduses enamasti umbes 5 aastat (kuni 12 aastat), vangistuses kuni 20 aastat. Rebase käitumine Rebane on jahimees. Hiiri jahtiv rebane seisab liikumatult, kuulatades ja jälgides avastatud hiirt tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele, toob esikäpad sööstuga otse alla, haarates hiirt ning naelutades ta vastu maad. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete pärast välja nagu tants. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahiga hakkab rebalne tegelema tavaliselt 7 õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi:
suunaline. Kui kiilukujilisus on suur, lahendatakse see esimese ja viimase laua poolitamisega. Esimese laua ja seina vahele pannakse ajutised paigaldamiskiilud, mille paksus on umbes 10 mm. Esimene laud paigaldatakse oma kohale soonega seina poole. Vajadusel antakse lauale kiilukuju soone poolelt liigse osa mahahööveldamisega. Mõõtmisega kontrollitakse, et laua punniga serv on vastasseina suunaline ja asetseb otse. Esimene laud seina ääres kinnitatakse pealt ja soonest kaldu naelutades. Naelutatakse iga toe kohalt. Laud tuleb soonde naelutada nii ettevaatlikult, et laua serva ei taba ükski vasaralöök, kuna sel juhul jääb laua serva püsiv ja nähtav jälg. Laua serva võib naelutamise ajaks kaitsta plekist nurgakaitsega. Nael lüüakse lõplikku sügavusse torni abil. Ka punni ei tohi kahjustada, kuna vigastuse tõttu võib järgmise laua paigaldamine raskeks osutuda. Lauda jätkatakse alati toe kohalt. Kõrvutiolevate laudade jätkukohad
peidetakse urgudesse või puuõõntesse. Rebane ehk punarebane Toitumine:Rebane toitub põhiliselt väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest (konnad, hiired, jänesed). Ta sööb ka putukaid, raibet ja taimset toitu (marjad, viljad (teravili), oras). (Bio) Kui rebane jahib hiirt, seisab ta liikumatult ja jälgib avastatud hiirt tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele, toob esikäpad sööstuga otse alla, haarates hiirt ning naelutades ta vastu maad. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete tõttu välja nagu tants. Rebane sööb päevas umbes 0,5-1 kg. Siil: Toitumine:maapinnal leiduvad selgrootud, näiteks: vihmaussid, jooksiklased, liblikaröövikud, ämblikud ja nälkjad. Sööb vahetevahel ka selgrookseid, näiteks: konni sisalikke näriliste poegi lindude pesapoegi ja mune, samuti raipeid ja kalaraipeid, ka marju, puuvilju ja seeni. Toiduahel
juures: «See on Athose eest, see on Porthose eest, see on Aramise eest.» Kolmanda hoobi juures prantsatas aadlik maha. D'Artagnan uskus, et vaenlane on surnud või vähemalt minestuses, ja ligines talle, et läbipääsuluba ära võtta. Sel hetkel kui ta käe sirutas, et teda läbi otsida, torkas haavatu, kes ei olnud mõõka käest lasknud, talle rinda, öeldes: «See on teile.» «Ja see on minu eest! Kes pärast naerab, naerab paremini!» kisendas maruvihane d'Artagnan, naelutades ta maa külge neljanda mõõgapistega kõhtu. Sel korral sulges aadlik silmad ja kaotas teadvuse. D'Artagnan otsis läbi tasku, kuhu aadlik oli sõiduloa pannud, ja võttis selle ära. Luba oli välja antud krahv de Wardes'i nimele. Seepeale heitis d'Artagnan viimase pilgu noormehele, kes oli vaevalt kakskümmend viis aastat vana ja kelle ta 219 jättis siia lamama meelemärkusetult, võib-olla isegi surnult, ning ohkas kummalise
annaabi.ee 
