nimelise passi. Ta oli väga hulljulge mees, kuna põgenedes koonduslaagrist otsustas ta ikka minna Saksamaale, et oma naisega kokku saada, kuigi tema naise vend oli Schwarzi üldse koonduslaagrisse saatnud. Ta oli enda naisele väga truu. Hiljem, koos oma naisega koonduslaagrisse sattudes, tegi ta veel hulljulgemaid trikke, et sealt ära pääseda.Ta tappis ka Heleni venna Georgi, kui see ta Prantsusmaal kinni oli nabinud. Schwarz ei tahagi lõpuks Ameerikasse minna ja otsustab hoopis võõrleegioni kasuks, et maksta kätte sakslastele, kes teda piinanud olid. Helen Ta oli heasüdamlik naine, kes oli nõus järgnema oma mehele kõikjale. Helenit vaevas suur haigus, mida ei saanud ravida. Nii otsustas ta ühes Lissaboni hotellis võtta mürki, et ise vabasurma minna ja mitte piinlema jääda. Heleni surm oli üks põhjustest, miks Schwarz Ameerikasse ei tahtnud minna.
See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi. Ta oli koolipuud laenuks
sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks. Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi
pääsevad sellest. Edgar kahtles, et kas ta üldse koju tagasi saab. Tuli muslane ja Jaanus viis ta peitu. Inimesed, kes mustlast taga ajasid, tulid koos Pauliga samuti kohale ja uuris Edgarilt, et ega ta juhuslikult tagaotsitavat näinud ei ole. Edgar viskab lihtsalt nalja ja ei anna mustlast välja ning Paul jääb õnneks uskuma. Osad olid kuivati ümbrust läbi kamminud ja tulid leituga Pauli juurde, kuid mustlase asemel olid nad kinni nabinud hoopis Jaanuse. 4 Katelt veetakse jällegi kord Aiaste tallu. Kolhoosi keskuseks on nüüd Käo ja esimeheks seati Arvo Saaremägi. Sel aastal toimus ka viljapeks hiljem, kui tavaliselt oktoobris. Et katelt tööle ajada, seati see ja masin paika ja puhastati katel tuhast ning otsiti tulehakatust. Toidumoona umber paber võetud ja paar aialippi murtud, oli hakatus olemas. Katlas oli juba tuli all, kui Nurme Vilma tuli veidi aja pärast tuli tagasi ka Arvo koos puudega. Ta olevat
Ta andis tasase häälega käsu kahele ammukütile, kes vaese hulguse ära viisid. Kuningas ligines nüüd teisele vangile, kel suured higipisarad näol olid. «Sinu nimi?» «Pierre Gringoire, majesteet.» «Ja amet?» «Filosoof.» «Kuidas sa, lontrus, julged minna meie sõbra palee-foogti kallale? Ja mis sul on öelda rahva rahutuse kohta?» «Ma ei võtnud sellest osa, majesteet.» «Kuidas nii, va logard? Kas öövahtkond sind siis sellest pahast seltskonnast kinni ei nabinud?» «Ei, majesteet, tegemist on arusaamatusega, mu õnnetu saatusega. Ma kirjutan tragöödiaid. Majesteet, ma palun, kuulake mind. Ma olen poeet. Meietaolisi ajab melanhoolia öösiti tänavale hulkuma. Nii sattusin mina õhtul sinna. See on täielik juhus, mind on täitsa asjata 432 kinni võetud. Olen süütu ses rahva mässupuhangus. Teie majesteet nägi ju, et hulgus mind isegi ära ei tundnud. Ma vannun teie majesteedile...» «Vait!» hüüdis kuningas kahe ravimtee sõõmu vahel