Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nabatigu" - 5 õppematerjali

Teod
5
doc

Teod

Suue on ümar või pisut elliptiline. Suudmeserva siseküljel on valge 0,5­1 mm laiune paksenenud kojaosa ­ ribi, mis on nähtav ka läbi koja seina heledama joonena suudmeserva läheduses. Naba on avatud, kuid kitsas (läbimõõt umbes 1/6­1/8 koja laiusest). Põõsatigu elab mitmesugustes niiskemates elupaikades ja ronib meelsasti puude tüvedel. Ta eelistab inimmõjust puutumata kooslusi, kuid saab hakkama ka parkides ja aedades. 6. NABATIGU on üsna sarnane eelmise liigiga. 5­6 keermega koda on kuhikjas, kuid suhteliselt madalam kui põõsateol. Koja laius on 12­18 mm (enamasti 13­ 15 mm) ja kõrgus 10­12 mm. Koja laius on märgatavalt suurem kui kõrgus. Koja värvus: kollakashall kuni hele punakaspruun, tavaliselt ühe piimja vöödiga. Koda on matilt läikiv, pisut läbipaistev. Suue on veidi elliptiline, valkja huule ja ribiga suudmeserva siseküljel (sarnaselt põõsateoga kumab see kojast läbi heledama joonena)

Loodus → Loodusõpetus
8 allalaadimist
MAISMAATIGUDE MÄÄRAMISTABEL
4
doc

MAISMAATIGUDE MÄÄRAMISTABEL

pruuni vöödiga vorme. Koda on mm) mm) üsna läbipaistev: elusal teol võib läbi koja näha siseelundite liikumist ja tumedamaid laike. 5–6 keermega koda on kuhikjas, kuid suhteliselt madalam kui põõsateol. Koja värvus: kollakashall kuni hele 12 – 18 mm punakaspruun, tavaliselt ühe piimja 10 – 12 mm (enamasti 13 – 15 NABATIGU vöödiga. Koda on matilt läikiv, mm) pisut läbipaistev, koja all on enamasti näha suur naba. Teo keha on hele-kreemjas.

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Erizooloogia lühikonspekt
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Kammkarbid, austrid, laevaoherdi, pärlikarbid. KLASS LASNJALGSED: Torujad. Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi- keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda)

Ökoloogia → Ökoloogia
11 allalaadimist
Erizooloogia Lühikonspekt
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

7.4. Klass Lasnjalgsed (Scaphopoda) Torujad. mõlemast Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. 7.5. Klass teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) Assümmetriline keha. Tavalsielt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleeluyndeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi-keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod on nälkjad, tee- ja seateod. 7.6. Klass Peajalgsed (Cephalopoda) Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. 7.6.1 Alamklass Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
25 allalaadimist
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

Katsete tulemusel on selgunud, et kui on üritatud puisniite väetada, suureneb oluliselt ristiku-kiduussi arvukus. (Kukk, Kull 1997) Limuste esinemise kohta Eesti puisniitudel on tehtud ainult üksikuid määranguid. On leitud järgmisi liike: sile-valgetigu (Vallonia pulchella), põõsatigu (Bradybaena fruticum), karustigu (Trichia hispida), hall teetigu (Arion circumscriptus), kolane teetigu (A. subfuscus), must seatigu (Limax cinereo-niger), nabatigu (Euomphalia strigella), h. ketastigu (Discus ruderatus), klaastigu (Vitrina pellucida), sarvjas jooniktigu (Nesovitrea hammonis), rohekas jooniktigu (N. petronella), kuhiktigu (Euconulus fulvus), h. kedertigu (Cochlodia laminata), pisitigu (Vertigo substriata), kääbus pisitigu (V. pygmaea), tulptigu (Columella edentula), kakshammastigu (Perforatella bidentata). (Kukk, Kull 1997) Putukaid uurides uuriti nii hooldatavaid kui ka juba kasutusest väljalangenud puisniite.

Maateadus → Pärandkooslused
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun