Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. Kohale jõudmine: Ø Jordaanias, linnas nimega Ammanis väljub minibuss bussijaamast allees siis kui buss on täis. Bussiga on 5 dinaari ja taksoga 75 dinaari või vähem. Ø Ø
Liibanoni ja miks mitte Iisraeli/Palestiinat. Wadi Rum. Viimases korraldatakse muuhulgas mitmesuguseid safareid (kaamelitega, hobustega, maasturitega); seal on võimalik harrastada mägironimist ja matkata väga huvitavatel huvitavatel matkateedel. Wadi Rum ja Petra (linnulennult on nende alade vaheline kaugus ca 80 km, kuid reaalselt liikudes tuleb ühest kohast teise jõudmiseks läbida oluliselt pikem teekond). Petra kaljulinn on rajatud enam kui 2300 aastat tagasi nabatealaste poolt oma riigi pealinnaks. Petra muutus kiiresti karavaniteede sõlmpunktiks ja hakkas kontrollima üpris suurt ala enda ümber. Linna tähtsuse kasvule aitas kaasa sinna rajatud hästi läbimõeldud veevärk, sh vee säilitamiseks kasutatud reservuaaride süsteem. 106. a. vallutasid Petra roomlased ja muutsid ta Rooma impeeriumi Arabia Petraea provintsi pealinnaks. Saatuslikuks sai linnale aga 363. a. toimunud maavärin, mis lõhkus linna
Kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Petra kaljulinn Jordaanias Tänapäeva Jordaanias asuva Petra kaljulinna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. 1985. aastast kuulub Petra ajalooline linn oma amfiteatri, sammastike ja ehitistega UNESCO kaitse alla. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas
sajandi inglise poeedi J.W. Burgoni sulest. Kajuks ei ole luuletaja kirjeldus päris täpne. Petra ei ole sugugi nii roosipunane, pigem lõheroosa. Samuti ei ole tegemist linnaga, vaid hoopiski monumentaalse kalmistuga. Petras kunagi asunud majad olid ilmselt ehitatud savist ja need on tänapäevaks kadunud. Petrsa on paik, kus tekib palju vastuseta küsimusi ning salapärasuse loor muudab selle niigi suurejoonelise koha veelgi haaravamaks. 6. sajandil e. Kr. saavutasid nabatealaste rändkarjakasvatajate hõim ülemvõimu ühes järsunõlvalises orus Jordaanias Araba maastikuala idaosas Araba ja Surnumere vahel. Saanud oma kontrolli alla tähtsamad kaubateed, muutusid nabatealased võimsaks ja jõukaks rahvaks. Petra on nabatealaste pärandus. Algul arvati, et tegemist on iidse linnaga, kuid hiljem saadi aru, et Petra ehitiste näol on hoopis tegemist üle 900 meetri kõrgusele merepinnast 17
mäetippu. Sealt viivad 220 trepiastet kujuni, kus asub vaateplatvorm. PETRA HAUDADE JA KALJUDE LINN Petra see nimi tähendab kreeka keeles kaljut. Asub see linn tänapäeva Jordaanias, ida pool suurest orust, mis ühendab Surnumerd Aqaba lahega. Petra mäe punasesse liivakivisse raiutud ebatavaline templi- ja hauakambrikompleks on vapustav segu inimese ja looduse kätetööst. 1. Sajandil tekkis ja õitses siin nabatealaste, kunagise araabia päritolu nomaadide hõimu suur ja rikas linn. Kõrgajal võis linnas elada kuni 20 000 inimest. Nüüd asustavad Petrat vaid surnud ja jumalad. Varajasemad hauakambrid ja templid, mis pärinevad aastast 300 e. Kr., on ranges egiptuse ja assüüria stiilis. Hiljem arendasid nabatealased välja oma hilisgooti stiili. Petra on raiutud välja kaljust keset Jordaania kõrbe peaaegu läbipääsmatut
annaabi.ee 
