1. ellipsoid on GRS-80, ekvatoriaalraadius 6378137,000m ja polaarraadius- 6356752,3141m 2. sisesta joone ühe otspunkti nr ja tema põhjalaius ja idapikkus 3. sisesta joone teise otspunkti nr ja tema põhjalaius ja idapikkus 4. arvuta pikkus ja asimuut Se Arvutatud joonte pikkusi võrreldakse laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud vastavate joonte pikkustega. Tulemused koonda tabelisse 2.2. Tabel 2.2. Mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste võrdlus Plaanilt Ristkoordi-naatide Geodeetiliste mõõdetud Smõõd järgi arvutatud Sarvut koordinaatide järgi Joon arvutatud Smõõd − Sarvut Smõõd − Se Se 1-2 2750 2761,3m 2705,268m -11,3m 45m 2-3 3250 3255,8 m 3222,679m -5,8m 27m
joonis 19a), siis on tegemist nn. maailmakoordinaadistikuga, mis ongi iga uue joonise algne koordinaatsüsteem. Tähe W puudumine (vt. joonis 19b) osutab aga sellele, et jooksvaks koordinaatsüsteemiks on mingi tarbijakoordinaatsüsteem (kui selle X- ja Y-telgede suunad langevad maailmakoordinaa- distiku samanimeliste telgede suundadega kokku, siis täht W ikkagi pannakse). Ikooni esitu- sest on ka näha, kas tegemist on pealt- või altvaatega: pealtvaate korral on ikoonil koordi- naatide alguses ruut (vt. joonis 19a), altvaate korral see aga puudub (vt. joonis 19b). Juhul, kui jooksva koordinaadistiku XY-tasand on risti vaatetasandiga või erineb ristiseisust vähe, asendatakse tavapärane ikoon "murtud pliiatsiga" (vt. joonis 19d). Kui käsuga DVIEW või 3DORBIT on kehtestatud perspektiivvaade, siis asendatakse koordinaatikoon kuubiga pers- pektiivvaates (vt. joonis 19e). Samade käskudega ilmutatakse kolmevektoriline koordinaat- telgede ikoon (vt. joonis 19g)
8 V. Kompleksarvud 6 Moodul 6.1 Mooduli m~ oiste Kompleksarvu z = a + bi moodul |z| defineeritakse valemiga |z| := a2 + b2 Moodul on ilmselt mittenegatiivne reaalarv. N¨ aide |2 - 3i| = 22 + (-3)2 = 13 jne. 6.2 T~ olgendusi Geomeetriliselt on moodul kompleksarvu (polaar)kaugus koordi- naatide alguspunktist komplekstasandil. Maatriksesituses |z| = det z. 6.3 Ruutude summa valem (a + bi)(a - bi) = a2 + b2 T~ oestus. T~oepoolest, kasutades maatrikstehete omadusi, arvuta- me (a + bi)(a - bi) = aa - abi + bia - bibi = a2 - abi + bai - b2 i2 = a2 + b2 6.4 Mooduli omadusi 1) zz = |z|2 = z z 2) |z1 z2 | = |z1 ||z2 | T~ oestus
Praktikas on aga mugavam käivitada nende asemel käsk `DSETTINGS või rippmenüü Tools valik Drafting Settings.... Edasi valida dialoogakna vahekaart Snap and Grid (vt. joonis 6), mille kaudu toimubki GRID- ja SNAP-parameetrite häälestamine. Selgitusi vajavad ehk redaktori- boksid Angle:, X base: ja Y base:. Esimese kaudu toimub SNAP-võrgu pööramine (vaikimisi ei pöörata), ülejäänute kaudu aga kehtestatakse SNAP-võrgu alguspunkt (vaikimisi koordi- naatide alguspunkt). Joonis 7. Joonis 8. Praktiliselt kõik joonised sisaldavad jooni. Enamasti kasutatakse pidevjooni, kuid lubatud on kasutada ka paljusid teisi joonetüüpe. Soovitatav on sobiv joonetüüp häälestada juba enne tema kasutamist (ehkki joonetüüpe saab tagantjärele alati muuta vt. lk. 37). Hääles- tamist saab teha käsuga `LINETYPE, mille tulemusena avatakse dialoogaken (vt. joonis 7).
salt kaks korda. Siin on näide vektoriga vektor Vektorite liitmine Vektorite liitmisest saame mõelda mitmel viisil. Vektoreid on vaja liita näiteks siis, kui tahame kokku liita mitu erinevat ühele objektile mõjuvat jõudu. Esmalt võime liitmisest mõelda arvulise esituse abil. Sel juhul teeme seda koordi- naatide kaupa: näiteks Samas võime vektorite liitmisest mõelda ka geomeetriliselt. Summavektori leid- miseks peame lihtsalt liidetavad vektorid teineteise järele seadma. Summavektor viib niisiis esimese vektori alguspunktist teise lõpp-punkti. Too- dud jooniselt on hästi näha, miks geomeetrilist liitmist kutsutakse ka „rööpküliku reegliks”. Toodud geomeetriline mõtteviis annab hea tõlgenduse juhule, kui näiteks kolme või nelja või kuue vektori summa on null.
annaabi.ee 
