Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. 3 Taimestik: Salumetsa alustaimestik on väga rikkalik. Siinsed taimeliigid on enamasti nõudlikud mullaviljakuse suhtes, aga varjutaluvad. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. Kevadel vara sinetab metsaalune sinililledest, millele lisavad oma varjundi kopsurohi, metspipar ja näsiniin, seejärel ilmuvad valgeõielised ülased, jänesekapsas, maasikas, laanelill, siis kollased tulikad. 4
pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd
rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega - 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. - 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt
3. Muundunud varte ja võsudega - 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. - 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt
kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt. mugulatega kartul,
vesca), lillakas, võsaülane, külmamailane (Veronica chamaedrys), karvane piiphein, verev-kurereha, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aaskaerand (Helictotrichon pubescens), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), palu-härghein, sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn, koldnõges (Galeobdolon luteum) jt. Samblarinde moodustavad laanik, metsakäharik, palusammal, lehviksammal, jt. Raiestikel on rohttaimestik tihe, moodustudes metsmaasikast, külmamailasest, lillakast, h. naadist, harilikust kasteheinast (Agrostis capillaris), luht-kastevarrest, kandilisest naistepunast , võilillest (Taraxacum sp.) jt. LU puhul toimub puuliikide vaheldus halli-lepa, kase ja haavaga. Kultiveeritakse tavaliselt Ku, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Lh, istutades kuni 1000 tk ha-le, Ts, istutades kuni 1700 tk ha-le või Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le.
annaabi.ee 
