julgeolekust laienenud mitte- sõjaliste probleemide uurimisele, nagu näiteks vaesus, keskkonnaprobleemid, terrorism, haiguste epideemiad jne (Inglehart, Norris, lk 71). Inimturvalisust on võimalik jagada kolme rühma: riigiline julgeolek (national security), kogukonna (community) julgeolek ning isiklik (personal) julgeolek. Neist kolmest riigiline puudutab eelkõige julgeolekut kõige laiemal tasandil, sõjalisi ohte ja konflikte, kogukonna turvatunne puudutab just ümbritsevate naabruskondade poolt tulenevaid ohtusid ja isiklik seob endas riske ja ohtusid eelkõige perekonna siseselt, aga ka inimesest endast tulenevad ohud (Inglehart, Norris, lk 73). Inimeste turvatunne on tihedalt seotud ka inimeste enda maailmavaadete ja suhtumine end ümbritsevatesse kaaskodanikesse. Samuti on oluline roll ka riigil endal ning riigi sotsiaalpoliitikal. Järgnevalt püüangi kirjeldada mis mõjutab julgeolekutunnet (nii riiklikku, kogukonna kui ka isiklikku) ning
Eesmärk on aidata noortel inimestel mis aitavad inimestel elada ja koos saada vastutustundlikeks ja hoolivateks töötada perekondade, sõpruskondade, kodanikeks. naabruskondade, kogukondade ja riigi Eeldus: noorte eetiline, sotsiaalne ja kodanikena. emotsionaalne areng on sama oluline kui Ameerika Ühendriikide haridusministeerium akadeemilised saavutused. 39 40
Kõrvale ei ole jäetud ka sotsiaalset muutust, aga see ei ole fookuses. Gentrifikatsiooni puhul on aga fookuses väljatõrjumine ja linna füüsilise, sotsiaalse ja sümboolse elukeskkonna uuendamine, juhitud valikuliste sotsiaalsete, professionaalsete ja sissetulekuga gruppide poolt. Gentrifikatsioonil ja taaslinnastumisel on muidugi ka ühisosa: nende mõlemi keskpunktis on siselinn, sarnasus on ka elukoha eelistustega ning kvalitatiivse naabruskondade muutusega. Taaslinnastumise arengusuunad ei ole enam piiratud suurimate linnakeskustega ja Lääne riikide linnadega, vaid need nähtused arenevad ka keskmise suurusega linnades, aga samuti ka Ida-Euroopas, Hiinas ja mujal Aasias. Uuritud on ka Singapuri, Shangaid kui ka Lõuna-Koread. Gentrifikatsiooniprotsessid on nüüd muutmas linnakeskuseid teiste hulgas Indias , Pakistanis, Lõuna-Ameerikas ja L-Aafrikas. GENTRIFIKATSIOONI ARENGULUGU
Lisaks ka peidupaigad, kus nt siilid saaksid talvituda ja linnud pesi teha. Haljastus + veekogu ka jahutab suvel. * Kirjelda, mis on kooselamupiirkonna (cohusing) eesmärk. Luua naabruskanti individuaalpiirkonnas, kõik olemas selleks et iseseisvalt elada, aga on olemas ka ühisruumid (terrass, köök, saun, kino jne mida vaja on). Koos kokkamine, kokkamisgraafik/-õhtud. Arhitektuur peab soosima naabruskondade teket- hooned on vaja paigutada nii et tekiksid „taskud“. Hea ruumiline kasutus, rohkem elamispinda pere jaoks, suurem haljastuspind, suurem omanikutunne. * Kirjelda kooselamupiirkonnas levinud ühiskasutusega hoonete/ruumide funktsiooni. Ruutmeetrite kokkuhoid jaotatud parklate näol, mille arvelt saab teha midagi muud (haljasala, tiik, mänguväljak). Parklates ka haljastuslapid. Laiad teed, kus saavad
(Character Education Partnership, CEP) Eesmärk on aidata noortel inimestel saada vastutustundlikeks ja hoolivateks kodanikeks. Eeldus: noorte eetiline, sotsiaalne ja emotsionaalne areng on sama oluline kui akadeemilised saavutused. Iseloomukasvatuse definitsioon Iseloomukasvatus õpetab harjumuspäraseid mõtte- ja teguviise, mis aitavad inimestel elada ja koos töötada perekondade, sõpruskondade, naabruskondade, kogukondade ja riigi kodanikena. Ameerika Ühendriikide haridusministeerium Moraalne ja pädevusiseloom Haridusel on eri aegadel ja kultuurides olnud 2 suurt eesmärki: aitata õpilastel saada targaks; aidata neil saada heaks. Iseloomu on vaja mõlema jaoks. Moraalne iseloom et käituda eetiliselt, püüeldes sotsiaalse õigluse poole ning elada ja töötada kogukonnas. Pädevusiseloom (performance character) et viia ellu oma moraali-põhimõtted ning
annaabi.ee 
