maandada. Teda aitab rahuneda, kui jätta ta mõneks minutiks üksi. „Asjatundlik“ klient – on kusagilt midagi kuulnud, tuleb ja nõuab seda teenindaja käest, näiteks teenust, mida Te tegelikult üldse ei paku. Teenindaja esimene ülesanne on välja selgitada, kust klient on seda väidetavat kuulnud. Seejärel tuleb asuda seletama kannatlikult argumenteerides. Külapoe klient – tahab kohe väga palju suhelda ja rääkida. Räägib Teile naabrinaisest ja kõigest muust. Sellise kliendi juttu tuleb teenindajal katkestada suunavate-täpsustavate küsimustega, mille siht on teada saada, kas klient on üldse õiges kohas ning kas ta on tulnud mingi asja pärast või niisama. „Jäta mind rahule!“ klient – neil on kiire, tavaliselt räägivad teeninduskontakti ajal mobiiliga, jätavad mulje, et nemad tegid Teile teene, et suvatsesid üldse Teie juurde tulla. Kuidas sellise tüübiga tuleks käituda? KASUTATUD MATERJALID 1
Tänulikke lugejaid oleks praegusest veelgi enam. Tartu Postimees 2008 Tema kohe oskas sõnu sättida! Liutsalu Hando Runneli koduküla Liutsalu elanikud Järva-Jaani lähedal Järvamaal imestavad siiani, kust võttis kolhoosi noor kanatalitaja Hando aega neist säärased ilusad luuletused kirjutada. Runneli kodukülas Liutsalus teavad kõik, et luuletus "Üks naine lehmaga läks üle mäe" on kirjutatud Hando naabrinaisest Aime Luntsist.1950.60. aastatel, siis kui Hando veel linna kolinud polnud, läks Aime tõesti iga päev lehmaga Runnelite üle tee asunud majast mööda mäest üles. Ning kaks last oli neil sel ajal juba ka. Kust mujalt ta sel ajal ikka teemasid sai, kui mitte siit, ütles Aime Lunts. Ärileht 1998 Viimased paarkümmend aastat, 19882008, on Hando Runnelil tulnud luulet jagada.
Teda aitab rahuneda, kui jätta ta mõneks minutiks üksi. ,,Asjatundlik" klient on kusagilt midagi kuulnud, tuleb ja nõuab seda teenindaja käest, näiteks teenust, mida tegelikult üldse ei pakuta. Teenindaja esimene ülesanne on välja selgitada, kust klient on seda väidetavat kuulnud. Seejärel tuleb asuda selgitama, kannatlikult argumenteerides. Külapoe klient tahab kohe väga palju suhelda ja rääkida. Räägib rääkida näiteks naabrinaisest ja kõigest ebaolulisest. Antud kliendi juttu tuleb teenindajal katkestada suunavate-täpsustavate küsimustega, mille siht on teada saada, kas klient on üldse õiges kohas ning kas ta on tulnud konkreetse tarbe/teenuse pärast või lihtsalt oma aega sisustama. Isegi, kui ta on tulnud põhjuseta, tuleb alati jääda viisakaks ning jätta talle mulje, et ta ka järgmine kord tuleks, kuid sel juhul juba põhjusega. ,,Jäta mind rahule
küllaltki jõuliselt läbi kristliku ,,pealispinna" mõlema ellu ja teadvusse. Nii väidab Jung oma mälestuses enda ema olevat kummalise kuju, kelle ümber mitmel korral olevat aset leidnud poltergeisti fenomenid ning kes ärganud vahel tundmatus ähvardavas keeles prohveteerides. Lutheri ema Margaret on uurijate poolt vihjamisi kujutatud tagurliku maanaisena, kelle jaoks nõidus ja paharetid olid igapäevane reaalsus. Luther on oma kaasaegsetele täie veendumusega jutustanud nõiast naabrinaisest, kes tema ema sõnutsi nõidunud ära tema lapsed, kes hakanud karjuma otsekui surmasuus olles. Kui kohalik kirikujutlustaja sellise teguviisi vihjamisi hukka mõistnud, olevat nõid neednud ära ka tema, nii et jutlustajat tabanud surmahaigus. (OBERMAN 1993:102-103) Tema ema peetakse ka selleks isikuks, kes olevat teda hirmutanud vanakurjaga. On toodud ära koguni ,,külajutt", mille kohaselt ema Margaret nautinud seksuaalvahekorda kuradiga
annaabi.ee 
