Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näha siis kiirelt tegusteda. Kui ilmad on soodsad. Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada. 5. Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija. Sortide valik mõni haigestub massiliselt, mõni mitte. Viljad hävitab. Suve teine pool ilma saagita, kui vihmane suvi. 6. Ebajahukaste (lk43). Tumedam peaks olema kui jahukaste. Lehe all rohkem ja all ääres. Võib esienda kollakaid ringe. 7. Märgmädanik Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel. 8. Lehemädanik (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast
Samas on neil on meditsiiniline väärtus. Rukki terasaak peab vastama ametlikele tervishoiustandarditele tungalteraga nakatumise suhtes. Kui tungalterad kukuvad pinnasesse, jäävad nad sellesse seisundisse järgmise aastani. Pinnasel või pinnase pindmistes kihtides olevad tungalterad idanevad teraviljade õitsemisega samal. Sklerootsiumitele kasvavad sulgeoslad, milles tekivad eoskotid väljapaiskuvate kotteostega. Kotteosed levivad naabertaimede õitele putukate-, vihma- või tuule abil. 5.2 Tõrje Enamikes maades ja enamike sortide puhul ei oma see haigus suurt majanduslikku tähtsust. Esineb erinevaid vastupanuvõimeid ning tuntakse patogeenilisi vorme. Erinevat peremeestaimede vastuvõtlikkus võib olla seotud ajaga, mil õis jääb avatuks. Hübriidrukkil on mõnel aastal olnud märkimisväärseid nakatumisi, mis on põhjustanud nii suure seemnete kaotuse puhastamise käigus, kui ka probleeme seemnete müümisel loomatoiduks
tingimustes vähendab taim investeerimist võsude kasvu. Fotosünteesiproduktid suunatakse eelistatult juurtesse, millega reeglina suureneb vee kättesaamine pinnasest. Samuti tajuvad taimed toitainete olemasolu mullas ja suunavad aktiivselt oma juurte kasvu suurema toitainetesisalduse suunas. (Sepp 2011) Valguse tähtsust taimede elus kirjeldatakse põhjalikumalt järgmises alapeatükis. 5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents Naabertaimede lähedus muudab oluliselt elukeskkonna parameetreid. Nii muutub populatsiooni tihenedes iga konkreetse taimeni jõudva valguse kogus ja kvaliteet, väheneb mehaaniline stress, suureneb suhteline õhuniiskus ning lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus õhus jne. Neid kõiki vaadeldakse konkurentsi näitajatena. Konkurentsisignaale on keskkonnas korraga väga palju, kuid katseliselt on tõestatud, et võtmerolli omavad valgussignaalid. (Saarma 2011)
Peremehe ja parasitoidi dünaamika PARASITISM Üle 50% maakera liikidest on parasiidid. Seni pole leitud ühtegi hulkrakset organismi, kellel poleks liigispetsiifilisi parasite, kellel omakorda on liigispetsiifilised parasiidid. • Mikroparasiidid – ei suuda loendada, saab määrata nakatunud peremeeste järgi. • Makroparasiidid – saab loendada. Nt puuk • Hemparasiidid – taimed: poolparasiidid. roheliste lihtedega taimed. Fotosünteesivad + varastavad naabertaimede juurtest aineid. Nt: robirohi, silmarohi. • Holoparasiidid – taimed: täisparasiidid. rohelisi lehti pole. Enamik haigusi on mikroparasiitide põhjustatud (viirused jne) Millest sõltub parasiitide levimiskiirus? R0 – puhas kasvukiirus. Mitu järglast keskmiselt populatsiooni liige elu jooksul toodab. Kui mitu nakatunut 1 populatsiooni liige elu jooksul tuudab R0 = 1 – epideemiat pole, ei levi, ei taandu R0 < 0 rünnak taandub R0 > 0 epideemia levib Mis määrab R0? R0 = LSB
annaabi.ee 
