Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga ( mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Kivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid ladumisskeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamine kahte seotist: 1) plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kokku ei langeks. 2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega. Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad
soenduseks mineraalvill või mõni muu soojusisolatsioonmaterjal, betoon toetub pinnasesse tambitud killustikule, millele on asetatud pinnasevee isolatsioon. 56.Mis on iseloomulik müüriseotsistele telliskiviseinas ja looduskiviseinas? Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi nimetatakse seotiseks. Enamlevinud on plokkseotis ja mitmekihiline seotis normaaltingimustes. Plokkseotises vahelduvad põiki ja pikkiread ning jälgitakse et naaberridade püstvuugid ei langeks kokku. Mitmekihilises seotises langevad 3 või 5 järgneva kivirea pikkipüstvuugudkokku, mis seejärel seotakse põikikiviridadega. 3 reane 5 reane 57. Kuidas ehitatakse sillused? Sillus on konstruktsioonelement, mis ülalt katab seinas olevat ava ja võtab vastu kõrgemal asetseva konstruktsiooniosa koormuse. Müüritööde käigus tuleb akna ja ukseavad katta sillusega, peamiselt kasutatakse raudbetoonist
massiivseintena, aga välisseina konstruktsiooniks valitakse liitkonstruktsioon. ivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid laotiste skeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamini kaht seotist: 1) plokkseotist raskelt koormatud seinte korral, mitmekihilist seotist normaaltingimustes. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kuskil kokku ei langeks. 18. Mitmekihilised tellistest välisseinad Mitmekihilises seotises langevad 3 või 5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikiviridadega. 26 Eesti kliimat arvestades ei ole otstarbekas välisseinu laduda massiivseintena oleksid liialt rasked ja töömahukad
laus- (hajus-), f punktiirkülv (üksikterakülv). Peamised külviviisid on reas- ja lauskülv. Reaskülvi puhul külvatakse seemned ridadesse, lauskülv on ilma ridadeta külv. Reaskülvi iseloomustab eelkõige reavahe (joonis 5.1), mis on naaberridade kesktelgede vaheline kaugus ja mille alusel saab esitada järgmisi reaskülviviise: 1) kitsarealine külv reavahe kuni 9 cm; 2) tavaline reaskülv reavahe 9...15 cm; 3) laiarealine külv reavahe üle 15 cm; 4) lintkülv kaks või enam rida moodustavad lindi, kusjuures lintide vahekaugus on suurem ridade vahekaugusest lindis; 5) ribaskülv seemned külvatakse ribadena, mille laius on mitte alla 9 cm;
annaabi.ee 
