• 2 – püstjad rakud, g –puidu parenhüüm Sooned • Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. Soone lülide vahel asetseb vahesein, mis on lehtpuu liigiti erinev. • Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mis seetõttu juhivad hästi lahuseid naaberrakkudesse. • Primaarseinale ladestub sekundaarkiht spiraalsete, aga ka rõngakujuliste või võrkjate seinapaksenditena, mis puituvad ja tagavad sellega soonte mehaanilise vastupidavuse. • Soonte seintes on klassikaliste koobaspooride taolised poorid, kuid need on väiksema läbimõõduga ning neil puudub toorus. • Need poorid moodustavad enamasti diagonaalseid ridu. • Sooned liigitatakse: • jämesooned – läbimõõt 200…400μm
Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid. Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Uued puidurakud arenevad kiiresti, nende areng lõppeb paari nädalaga, mille järel nad surevad. Nende kuju jääb muutumatuna püsima- ainult osa rakke, mida toitainete transpordiks ja säilitamiseks vaja läheb, püsivad kauem elusad. Uute rakkude arenedes surevad needki, nii koosnebki puutüvi peamiselt elutuist rakkudest. Vegetatsiooniperioodi alguses moodustunud noor rakk on pehme ja elastne
Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Tänu väiksemale niiskusele on lülipuit vastupidavam haigustele ja kahjuritele. Uued puidurakud arenevad kiiresti, nende areng lõppeb paari nädalaga, mille järel nad surevad. Nende kuju jääb muutumatuna püsima, ainult osa rakke, mida toitainete _____________________________A. Roos______________________________ 9
• Submukoosa Kollageeni- ja elastiinirikas sidekude, sisaldab vere- ja lümfisooni ning seedenäärmeid • Mukoosa Kõige seespoolsem kith söögitorus sileda pinnaga, maos ja peensooles kurruline, jämesooles sile Seedetrakti motoorika • Eesmärgiks toidu segamine seedemahladega ning piki soolestikku edasitoimetamine • Seedekulgla silelihaskude funktsionaalne süntsüütsium (ühest rakust alguse saanud kontraktsioon levib naaberrakkudesse) • Seedekulgla lihaskihile omane kindle toonus, mis määrab seedekulgla pikkuse (pikilihased) ning diameetri (ringlihased) Motoorika liigid: • Propulsiivne peristaltika (pikilihaskiht, ringlihaskiht; küümuse edasiliigutamine) L, lk 7 • Segmentatsioon (ringlihaskiht; küümuse segamine) • Tooniline püsikontraktsioon (sulgurid; seederuumide eraldamine)
kaitsta rakus moodustuva hapniku eest. Heterotsüstid paks polüsahhariidne kest, mis takistab väliskk- st gaaside difusiooni sinna. Seega on selle sisemus hapnikuvaba. Kui söötmes on N allikas, siis ei ole niidis heterotsüste. Kui aga N-allikas puudub muutuvad osad rakkud heterotsüstideks. Heterotsüst ei tooda hapnikku sest puudub FSI ja II ja ei toimu vee fotolüüsi. Moodustunud ammoonium lülitatakse glutamiini koosseisu ja transporditakse heterotsüstist naaberrakkudesse. Looduses on ilmselt nii et heterotsüste mitte omavad TBd valguse käes fotosünteesivad ja pimeduses fikseerivad N2. Sümbiontsed N2 sidujad juuremügarate teket liblikõielisel Juuremügarates fikseerivad lämmastikku mügarbakterid. N2 fikseeritakse bakteroidina. Bakteroidid on spetsiifilised diferentseerunud rakud, mis moodustavad juuremügaras vegetatiivsete rakkude muundudes. Taimed eritavad flavonoide, mis meelitab kohale mügarbakteri
Virulentsusfaktorid n Shiga toksiin toodab S. dysenteriae, mõnikord väheses hulgas S. flexneri ja S. sonnei. n Pärsib valgu sünteesi 60S ribosoomil. See põhjustab soole haavandumist. n Välismembraani valgud ja sekreteeritud valgud. ¨ Neid valke toodetakse kehatemperatuuril ja kontakti korral M rakkudega, põhjustades bakterite fagotsütoosi vakuooli sisse. ¨ Shigella purustab vakuooli ja liigub raku tsütoplasmasse. ¨ Siit levib lateraalselt naaberrakkudesse, polümeriseerides aktiini filamendid ja neid mööda liikudes. Mikroobid ei tungi epiteelist väljapoole. Haigus n Düsenteeria = shigelloos. n Levik fekaal-oraalselt n Infektsioosne annus väga väike -10-200 mikroobi. n Inkubatsiooniperiood 1-7 päeva, järgneb palavik, soolespasmid, diarröa1-3 päeva. n Järgneb sage iste, väheproduktiivne roojamine, kuid seal veri ja lima, mäda tingitud invasioonist limaskesta. n Dissemineerub harva. n Haiguse raskus sõltub tekitaja liigist - S
annaabi.ee 
