2, lk. 83]. Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välisläbimõõt – tooriku valikuks, keskläbimõõt – keermeprofiili projekteerimiseks ja siseläbimõõt – tugevusarvutusteks. Need läbimõõdud arvutatakse lähtudes keermesammust. Materjal on kõrge süsinukusisaldusega kroomteras. 7.6 Järeldused Meeterkeerme märkimisel kasutatakse tähist M ja lisatakse sellele välisläbimõõt (nimimõõt) millimeetrites, näiteks M24. Keerme samm on keerme kahe naaberniidi vahekaugus. Tavaliset mõõdetakse seda keskläbimõõdul. Samm kirjutatakse keerme tähistusse nimimõõdu järele. Normaalkeermel sammu ei näidata. Igale nimimõõtmele vastab üks suur (normaalne) samm ja mitu väikest (peent) sammu. Normaalse sammuga keeret nimetatakse normaalkeermeks ja peene sammuga keeret peenkeermeks. 7.5 Kasutatud kirjandus ja viited: [7.1] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [7
Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks. Ühekäigulistel keermetel on samm ja tõus võrdsed, kuid mitmekäigulistel tõus H = nP.
Sele 65. Keermete liike: a – kolmnurkkeere; b – ruutkeere; c – trapetskeere; d – ümarkeere Keeret iseloomustavad põhimõõtmed Keeret iseloomustavad järgmised põhimõõtmed (ISO 6410-1981 järgi): D≈d - keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel); D1≈d1 - keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel); l – keerme tööosa pikkus; H – keerme profiili kõrgus; P – keerme samm, st keerme kahe naaberniidi vahekaugus Kui paralleelselt töödeldakse mitu keermeniiti, saadakse mitmekäiguline keere, mida iseloomustab veel: Ph – keerme käik ehk tõus (kui keere on ühekäiguline, siis Ph = P). Mitmekäigulisel keermel: Ph = n x P, kus n on keermekäikude arv. Sele 66. Keerme põhimõõtmed: a – väliskeermega „poldil”; b – sisekeermega „mutril” 41 Välis- ja sisekeerme kujutamine
keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja trapetsikujulised (joon. 137b,c), tugi- ja ümarkeermed (joon. 137d,c). Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks. Ühekäigulistel keermetel on samm ja tõus võrdsed, kuid mitmekäigulistel tõus H = nP. 5
annaabi.ee 
