Erinevalt gaasidest on vedelikus molekulaarjõud tugevamad ja väikestes piirkondades ilmneb kristallitaoline korrapärane struktuur, nn. lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine. Nii kaasneb vedelikus molekulide võnkliikumisega aeglasem korrapäratu kulgliikumine. Pindpinevus on vedeliku pinnanähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi püüdes kokku tõmbuda (pinnakiht käitub pinguli tõmmatud kummikelme taoliselt). Vedeliku sees olevaid molekule ümbritsevad samasugused molekulid ja nendevahelised jõud on igas suunas ühesugused. Selle tulemusena resultantjõud ,,R'' on null. (joon. 1)
Näiteks võivad lahjad kolloidlahused olla njuutonivedelikud. Niidikujuliste osakestega kolloidlahused on mittenjuutonivedelikud. Sellised lahused on näiteks kõrgmolekulaarsete ühendite lahused. Üldist olekuvõrrandit vedelike jaoks ei ole. 8.5 Pinnaenergia ja pindpinevus Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) töö, mida on vaja pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra.
ul reageerimisel. Soojusefekti mõõtmise ja arvutamisega tegeleva- N: käsutatakse ainete A ja B reageerimisel katalüsaatorit X. Katalü- Aurustumisel väljuvad vedelikust molekulid, mis oma kõrge te keemiharu nim.termokeemiaks. Nimetades keha sisemist ener- saator reageerib lähteainega A andes reageerinus võimelise vaheühendi kineetilise energia arvelt ületavad naabermolekulide tõmbejõu. giavaru siseenergiaks (U) võib öelda eksotermilises reaktsioonis AX, mis reageerib ainega B, andes aktiivse kompleksi AXB ja sellest Aururõhu suurenemisel kinnises anumas kasvab vastapidise vabaneb soojust siseenergia vähenemise arvelt. Endotermilises saadaksegi ühend AB ja vabaneb katalüsaator X. Sõltuvalt sellest, kas protsessi kondenseerumise kiirus. Tasakaalu korral on aurufaas
Dispergeerimine (peenestamine) on seotud pinnaenergia kasvuga. Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. E=EVV+ESS E-koguenergia EV-ruumienergia V-koguruumala ES-pinnaenergia S-pindala Energia osakese ruumalaühiku kohta: Se- eripind Vaatleme järgneva joonise abil pinnaenergia kasvu. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Energia liig, mis on pindkihis asuvatel molekulidel võrreldes molekulidega faasi sees, on GS. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil:
Suhe väljendab jaotusseadust ja seda formuleeritakse: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalulises süsteemis on antud temp. jääv suurus. 6.6 lahuste omadused. Lahuse aururõhk. Raoulti seadus ideaallahused saadakse lähedaste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ainete segamisel kui puudub ruumala ja soojusefekt. Vedelik aurustub ka keemistemperatuurist madalama temp. juures. Aurustamisel väljuvad vedelikust molekulid, mis oma kõrge kineetilise energia arvel ületavad naabermolekulide tõmbejõu. Auruõhu suurenemisel kinnises anumas kasvab vastupidise protsessi kondenseerumise kiirus. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja koosneb kummagi komponendi aine ja lahusti auru osarõhkude summast, mis on kirja pandus Daltoni seadusena: P=P1+P2 (aururõhk=aine+lahusti) kui lahustunud aine on mittelenduv, sisaldab aurufaas ainult lahustit. P=P2. aineosakese üleminek vedelfaasist aurufaasi oleneb sellest, millise osa vedeliku pinnast võtavad enda alla komponendi molekulid
12 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Käesolevas peatükis käsitleme ainult mehaanilisi laineid, mis kujutavad enesest mehaanilise võnkumise ülekandumist keskkonnas. Tavapärases olekus paiknevad keskkonnamolekulid üksteise suhtes püsiva tasakaalu asendis, mis tähendab seda, et naabermolekulide vahelised tõmbe- ja tõukejõud tasakaalustavad vastastikku teineteist. Kui aga viia mingi molekul tasakaaluasendist välja väikese hälbe võrra, mis on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega, hakkab alapunktis 7.1 kirjeldatu põhjal mõjuma sellele molekulile nullist erinev resultantjõud, mis püüab teda tasakaaluasendisse tagasi viia. Kui tegemist on elastse keskkonnaga, siis hakkab molekul selle tõttu tasakaaluasendi ümber võnkuma. Osa
annaabi.ee 
