1200 °C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi.Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Venemaal. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga. Sellist tüüpi kristallivõret, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks. Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega. Seetõttu ületab teemant kõvaduselt kõiki teisi lihtained ja tal on väga kõrge sulamistemperatuur. Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt metallilisest sidemest) üsna jäigad, on teemat siiski suhteliselt habras.
.........................................................................3 Smaragd ................................................................. 4 Teemandi struktuur....................................................................................................... 8 Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga. Sellist tüüpi kristallivõret, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks.........................8 4.Kokkuvõte...................................................................................................................9 5.Kasutatud kirjandus..................................................................................................10
nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus. Teemanti ja teiste vääriskivide massi mõõdetakse karaatides (ct), kusjuures 1 ct= o,2 g. Teemanti lihvimisel briljandiks väheneb tunduvalt selle mass. Kahekaraadise teemandi lihvimisel saadakse umbes ühekaraadine briljant.Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga. Sellist tüüpi kristallivõret, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks. Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega. Seetõttu ületab teemant kõvaduselt kõiki teisi lihtained ja tal on väga kõrge sulamistemperatuur. Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt metallilisest sidemest) üsna jäigad, on teemat siiski suhteliselt habras
Süsinik ja räni IVA rühm, o.-a. vahemikus IV kuni IV. Süsinik on vähemaktiivne, aatomitel neli vähepolaarset kovalentset sidet. Väliskihi orbitaalide ja elektronide arvud võrdsed, ei liida ega loovuta seetõttu elektrone. Ränikristallil on metalne läige, võib olla pooljuht, kovalentsed sidemed ei ole püsivad. Süsinik on looduses vähelevinud. Süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Teemantis on süsiniku aatom seotud kovalentse sideme abil nelja naaberaatomiga, korrapärane ja ühtlane ehitus. See muudab ta kõrge sulamistemp. Ja kõva. Grafiit on tumehall, kerge läikega, koosneb nõrgalt seotud süsiniku aatomite kihtidest, üsna pehme, juhib elektrit. Kasutatakse ka õhupuhastusfiltrites. Keemilised omadused: · Keemiliselt väheaktiivne, kuumutamisel muutub aktiivsemaks · Hapniku ja aktiivsemate metallides suhtes käitub redutseerijana
ühendid, mis ei sisalda aromaatseid rühmi. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Mõnikord nim ka olefiinideks. Üldvalem CnH2n. *Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel. Põhimõtteliselt on võimalike süsinikuühendite arv lõpmata suur. Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid, mis võivad olla: a) lineaarsed - süsiniku aatom ahelas on seotud vaid kahe naaberaatomiga (v.a molekulis olevad äärmised aatomid) c) tsüklilised ehk suletud ehk kinnised - liikudes ahelas mööda süsinikuaatomeid jõuab taas esimese süsinikuni. Nimetuses kasutatakse eesliidet: tsüklo- Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! 52. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10- 7...10-9 m
kõige kõvem mineraal. Süsinikuaatomid paiknevad üksteisest võrdsel kaugusel ning iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, kivimite puurimiseks ning metallide ja vääriskivide lihvimiseks. Grafiit on hallika värvusega väga pehme kristalne aine, puudutades tundub rasvasena. Süsiniku aatomid asuvad kihiti ning kihi moodustavad korrapärased kuusnurgad, milles iga aatom on üksiksideme kaudu seotud kolme naaberaatomiga, neljas side on teise kihiga. Grafiiti kasutatakse pliiatsites, segades seda saviga. Kuna see on väga tulekindel, valmistatakse sellest ka tiigleid ja rakettmootorite düüse. Pulbri ja õli segu on väga hea määrdeaine. Elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse sellest elektroode ja liugkontakte. Aatomireaktorites kasutatakse seda neutronite aeglustajana. Kui juhtida puusöest läbi ülekuumutatud veeaur, muutub süsi poorseks (õhuliseks, auguliseks). Söel on
elektrolüüdilahustes. Järelikult väheneb elektrolüüdi eritakistus temperatuuri tõustes. Elektrivool pooljuhtides Pooljuhtides (näit. räni, germaanium) on kristallvõres iga aatom seotud naaberaatomitega kovalentsete sidemete kaudu. See tähendab piltlikult öeldes, et kahe naaberaatomi korral kumbki annab ühe valentselektroni, mis hakkab tiirlema ümber mõlema aatomi. Järelikult hoiavad naaberaatomeid koos valentselektronide paarid ja iga aatom saab sideme luua nii mitme naaberaatomiga, kui mitme valentne on pooljuht. Kuna valentselektronid on aatomitega nõrgalt seotud, siis soojusliikumise tõttu võidakse mõni neist oma orbiidilt välja lüüa ja ta muutub vabaks elektroniks. Elektroni poolt vabastatud koht auk hakkab käituma positiivse laenguna. Et selle koha võib juhuslikult täita mõni naaberpaari elektron, siis võib auk samamoodi kristallis ringi liikuda nagu vaba elektrongi. Seega on vabadeks laengukandjateks pooljuhtides vabad elektronid ja augud.
selt kõigist molekulis olevatest sidemetest, kuid kiirguse valikulist neeldumist, s.t teatud lainepikkusega kiirguse eriti intensiivset absorptsiooni, põhjustavad molekuli teatud struktuursete fragmentide, nn kromofooride elektronide üleminekud. Kromofoorideks on süsinikuaatomite vahelised kordsed sidemed (>C=C<; -CC-) ja paljud funktsionaalsed grupid, kus jaotumata elektronpaari omav aatom on seotud naaberaatomiga kordse sidemega (-COOH, >C=O, >C=S, >C=N, -CN). Need ühendid, mis sisaldavad ainult s-elektronide paari poolt moodustatud -sidemeid (alifaatsed alkaanid ja tsükloalkaanid), ei neela kiirgust UV/Vis-spektroskoopias üldkasutatavate seadmete tööpiirkonnas 200800 nm, mistõttu nad sobivad kasutamiseks lahustitena. 39 Absorptsioonspektroskoopia baseerub Lambert'i ja Beer'i seadustele, mida kirjeldavate
Järelikult väheneb elektrolüüdi eritakistus temperatuuri tõustes. 12.7 Elektrivool pooljuhtides Pooljuhtides (näit. räni, germaanium) on kristallvõres iga aatom seotud naaberaatomitega kovalentsete sidemete kaudu. See tähendab piltlikult öeldes, et kahe naaberaatomi korral kumbki annab ühe valentselektroni, mis hakkab tiirlema ümber mõlema aatomi. Järelikult hoiavad naaberaatomeid koos valentselektronide paarid ja iga aatom saab sideme luua nii mitme naaberaatomiga, kui mitme valentne on pooljuht. Näiteks neljavalentne germaanium, millel on välises elektronkihis neli elektroni, loob sideme nelja naaberaatomiga. Lihtsustatult võiks germaaniumi kristallvõret kujutada järgneva tasapinnalise joonise abil.
annaabi.ee 
