Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"na1" - 6 õppematerjali

Elektrontahhümeetri kontrollimine ja prisma konstandi määramine
3
doc

Elektrontahhümeetri kontrollimine ja prisma konstandi määramine.

Kui kollimatsiooniviga 2c _ 1_ on nõue täidetud. 2c = (LRv - LRp )± 180°=(359°59´51´´-180°00´04´´)±180°=0°0´13´´ 5. Vertikaalringi nulliase (NA) kontrollimine. Vertikaalringi nulliase (NA) peab olema nullilähedane. NA määramisel tuleb viseerida umbes 100 m kaugusel asuvale punktile kahes vertikaalringi asendis ­ Rp ja Rv ja teha lugemid vertikaalringilt LRp ja LRv. NA teisele punktile tehtud lugemite järgi. Arvutatakse NA2. Kui NA1 - NA2 <:10_ on nõue täidetud. 6. Inklinatsioonivea määramine. Pikksilma horisontaalne pööramistelg peab olema risti teodoliidi põhiteljega. Asetada teodoliit seinast 10­20 m kaugusele ja seinal 25­35° kõrgusel. Vahe on 1 mm. 7. Prisma konstandi määramine. AB=44,677 AC=44,677+40,077=84,754 BC=40.077 Prisma h=1,595 Prisma h=1,565 h=1,443 Tahhümeetri kõrgus =1,632

Geograafia → Geodeesia
88 allalaadimist
Ristvooluline ekstraktsioon
3
docx

Ristvooluline ekstraktsioon

2) Teise ekstraktori: : y2*-y2= 0,0016-0,00058173 =0,000101827 3) Kolanda ekstraktori: : y3*-y3= 0,0012- 0,000728745=0,000471255 Keskmine liikumapanev jõud: y= = = 0,00092026 Kus: y1*; y2* ja y3* on äädikhappe tasakaaluline kontsentratsioon raskes faasis(vees). (massosa) y1; y2 ja y3 on äädikhappe tegelik kontentratsioon raskes faasis (vees).(massosa) Massiläbikande tegur Ky: NA= Ky*(y*-y) Kus: NA- molaarvoog (mol/s) 1m2 kohta. Esimese ekstraktori molaarvoog: NA1=G1= 2,1842*10-3 kg/s Teise ekstraktori molaarvoog: NA2=G2=9,5402*10-4 kg/s Kolmanda ekstraktori molaarvoog: NA3= G3= 1,2121*10-3 kg/s y1*; y2* ja y3* on äädikhappe tasakaaluline kontsentratsioon raskes faasis(vees). (moolosa) y1; y2 ja y3 on äädikhappe tegelik kontentratsioon raskes faasis (vees).(moolosa) Esimese ekstraktori massiläbikandetegur: Ky1= = =1,718 kg/s Teise ekstraktori massiläbikandetegur: Ky2= = = 9,369 kg/s

Keemia → Keemiatehnoloogia
7 allalaadimist
Natura 2000
15
pptx

Natura 2000

juhtimissüsteemi seadus mis võeti vastu 22.02.2005 aasta ja jõustus esmakordselt 3.04.2005 aastal LifeNature LIFENature on EL liikmes ja kandidaatriikide looduskaitseprojektide rahastamisprogramm, mille kaudu on võimalik nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel taotleda EL kaasfinantseerimist 5075% ulatuses potentsiaalsete Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks. LIFENature alt rahastatakse 3 tüüpi projekte: NA1 ehk elupaikade projektid käsitlevad loodushoiualade kaitse korraldamist. NA2 ehk linnuprojektid käsitlevad linnuhoiualade kaitse korraldamist.. NA3 ehk liigiprojektid käsitlevad mingi kindla liigi kaitset. Rahastamise taotlemine LIFENature projektitaotlused peavad käsitlema rahvusvahelise tähtsusega alasid, kus esineb: loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe või liike või linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliike või ELs esinevaid rändlinnuliike;

Loodus → Loodus- ja keskkonnakaitse
25 allalaadimist
Aatomi- ja tuumafüüsika
39
ppt

Aatomi- ja tuumafüüsika

potentsiaalide vahe, ·seda väiksem on elektronide paneelil, Tunnelmikroskoop mille võimaldab lainepikkus signaalesaadaanalüüsib arvuti informatsiooni aine pinna aatomitest ja nende massiividest 22.11.12 30 Molekulide moodustumine · Kovalentne NaCl näide: side: · Na1.muutub Aatomite tuumadejatõuge kergesti+ Cl ­ tasakaalustatakse iooniks elektronide · leidumise Na väline suurema elektron lähebtõenäosusega kergesti Claatomite aatomissevahel · Positiivse ja negatiivse 2. Kovalentsete iooni molekulide sidemetega ahel tekib elektriline

Füüsika → Füüsika
378 allalaadimist
Lineaaralgebra eksam
24
rtf

Lineaaralgebra eksam

|A| 0; | A-1| = 1/|A| = |A|-1 <= eeldame, et |A| 0; näitame, et leidub pöördmaatriks. Kasutame determinantide teooria põhivalemeid. i = (ai1; ...; aij; ...; ain); Ai = (Ai1; ...; Ain); Aij = (-1)i+jMij (maatriksi A determinandi |A| elemendi aij alamdeterminant). Kehtis iAk = 0, kui ik ning |A|, kui i=k. Veendume, et A -1 = 1/|A| * ||Aij||. Tõepoolest, A*1/|A| * ||Aij|| = 1/|A|*maatriks(1 - n)*||A1; ...; An|| = 1/|A| maatriks(1A1 ... 1An - nA1 ... nAn) = 1/|A| maatriks(|A| 0 ... 0 - 0 ... |A|) = E ||A|E|| -> ridade ja veergude elementaarteisendused -> ||E|A -1|| ||A, B|| -> ... -> ||E, B'||; B' = E'B, A' = E = E'A => A -1 = EA-1 = (E'A)A-1 = E'(AA-1) = E'E = E'; B' = E'B = A-1B => ||A,B|| -> ... -> ||E,A-1B||; erijuhul B=E saadakse pöördmaatriksi skeem ||A,E|| -> ... -> ||E,A -1|| 23. Afinne ruum. Koordinaatide sissetoomine afinsesse ruumi (reeper ehk teljestik). Omadusi (tõestustega). dimV = n; B = {1; ..

Matemaatika → Lineaaralgebra
229 allalaadimist
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

paikneb hallist alast väljaspool, ei ole materjali väsimustugevus selle pingetsükli puhul piisav. Pinge log  Kahjustuskõver log 0,8Rm A mN = const -1  log -1 NA1 NA2 N0 Tsüklite arv purunemiseni N log N0 log N – ohutu ala; N0 – pingetsüklite baasarv; m = tan  Sele 2.10. Väsimuskõverad. amplituudpinge a ReH -1 B A C a A

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun