Mõõtemeetod valitakse lähtuvalt mõõteprintsiibist ja selle all mõistetakse mõõtmisel kasutatavate menetluste loogilise korrastamise üldist kirjeldust Mõõteprotseduur, mida kirjeldatakse vastavas dokumendis (mõõtejuhend jms), on mõõtmise üksikasjalik kirjeldus kooskõlas ühe või mitme mõõteprintsiibi ja kindla mõõtemeetodiga, mis tugineb mõõtemudelile. Suuruse väärtus, mis esitab mõõtetulemuse- Mõõdis, suuruse mõõteväärtus Korduval mõõtmisel saadud mõõdiste kogumis võib iga mõõdist kasutada suuruse mõõteväärtusena. Mõõtetulemus suuruse väärtuste kogum, mis koos kogu muu saadaoleva asjakohase infoga omistatakse mõõtesuurusele . Mõõtetulemuseks võib olla: mõõdis, parandamata või parandatud tulemus või mõõdiste kogumi aritmeetiline keskmine koos saadud tulemust iseloomustava mõõtemääramatusega. Mõõtesuuruse
Nad peavad tegema seda tööd, mida inimene käsib. 3. Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Näide: keha. 4. Skalaarsed suurused on A) mass B) kiirus C) jõud D) aeg E) töö 5. Vektoriaalsed suurused on A) jõud B) mass C) rõhk D) nihe E) aeg F) kiirus 6. füüsikalise suuruse kindel väärtus on a) mõõdis b) tõeline väärtus c) mõõtetulemus d) mõõtemääramatus 7. Mida näitab mõõtemääramatus? Mõõtmistulemusega seotud suurus, mis määrab mõõdetavad suuruse vahemiku, kuhu selle tõeline väärtus satub. 8. Mis on mudel? Mõned head näited. Mudel on ligilähedane koopia originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Näited: gloobus, enne uue maja ehitamist tehakse väike maja
........................................................... 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8 1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14 3.2. Dispersioon ja standardhälve.....................................................................................
Sageli eristatakse mõõtemeetodeid mõõteprintsiibi, mõõtevahendi ja mõõteobjekti omavehelisi seose ja mitmesuguste muude tunnuste järgi. 24. Mõõtetoiming Mõõtetoiming on detailselt kirjeldatud teoreetiliste ja praktiliste operatsioonide kogum, mis on vajalik teatud kindla mõõtmise sooritamiseks nimetatud meetodil, ning mis peaks olema kirjeldatud vastavas dokumendis, nii üksikasjalikult, et mõõtja võib sooritada mõõtmise ilma täiendava infota. 25. Mõõdis Mõõdis on teatud ajahetkel mõõtmise teel saadud suuruse väärtuse koguseline hinnang. Mõõdis on mõõtesuuruse väärtuse suuruse üksikhinnag. Mõõdisesk võib olla mõõtevahendi näit, saadud lugem või mingi muu mõõtmise tulemusena saadud kvantitatiivne info. Dimensioonita suuruse mõõdist väjendatatakse ainult numbri abil. Kui mõõdist ei saa väljendada arvu ja
Näiteks mõned suuruse väärtused võivad esindada mõõtesuurust paremini kui teised, mis väljendub tõenäosuse tihedusfunktsiooni abil. Mõõtetulemust väljendatakse üldjuhul suuruse mõõtmisel saadud üheainsa suuruse väärtuse ja selle mõõtemääramatuse kaudu. Kui mõõtemäärmatust peetakse mõõtetulemuse mingil kasutusotstarbel tähtsusetuks, võib mõõtetulemuse esitada mõõtmisel saadud ainult üheainsa suuruse väärtuse kujul. Suuruse mõõdetud väärtus (mõõdis) - suuruse väärtus, mis esitab mõõtetulemuse. Korduval mõõtmisel saadud mõõdiste kogumis võib iga mõõdist kasutada suuruse mõõteväärtusena. Üksikmõõdiste kogumit võib kasutada suuruse koondmõõdise, nagu aritmeetilise keskmise või mediaani arvutamiseks, millega tavaliselt kaasneb vähenenud mõõtemääramatus. Kui mõõtesuurust esindavate tõeliste väärtuste piirkond on võrreldes mõõtemääramatusega väike, siis võib mõõdist käsitleda suuruse peaasjalikult
olla erinevad mõõteväärtused. Need mõõteväärtused peaksid aga olema sarnased, sest reeglina mõõtmise korduvus sõltub mõõteväärtusest. /27/30/ 21 4.9 Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus e. Määramatus on mõõte- või analüüsitulemusele omistavate võimalike väärtuste hajusust iseloomustav parameeter. Määramatus on põhiline tulemuste usaldusväärsust iseloomustav parameeter. Mõõdis xi on üksikmõõtmisel saadud väärtus, näiteks mõõteriista näit ühekorsel lugemi võtmisel või ühe tiitrimise tulemus. Mõõteväärtuse parimaks hinnanguks normaaljaotusele alluvate xi puhul on nende mõõdiste aritmeetiline keskmine x. Mõõtetulemus on mõõdetavale omistavate väärtuste kogum, mis võib olla esitatud: 1. mõõteväärtuse ja mõõtemääramatusega 2. vahemiku kujul, milles asub (leppeline) tõeline väärtus teatud tõenäosusega; 3
annaabi.ee 
